Tere Taas!

Blogi on veidike jäänud unarusse, kuid me ei ole seda ära unustanud!

Tegelikult on asjalood nii, et me ei ole väga palju väljas söömas käinud. Põhjus on väga lihtne, majanduslikud ressursid ei ole vastavad, sest et oleme see aasta palju reisinud ning üks reis ees ootamas.
Oleme pigem söönud kodus või siis on jätkunud lõunatamisest ka õhtuks.

Kuid meil on väikene plaan teha toidunautlejate eri. Ehk siis see kajastaks hoopis arvustusi toidukohtade kohta, kus me reisi ajal söömas käime.


Sooviksime teada, kas huvilisi on? Kui ei, siis ei hakka sellist ettevõtmist tegema :).

Vihjeks: suure õuna riigi eri ;)

Ootame tagasisidet ja järgmiste ampsudeni! ;)

TUHAT TUHAT! :)

Meid on piilutud juba üle tuhande korra! See on meie jaoks väga suur number ning oleme õnnelikud, et olete leidnud aega lugeda meie tagasihoidlikku blogi :). Loodame, et olete saanud suud piisavalt vesiseks ning leidnud siitki endale meelepärase söögikoha mida külastada!

Täname veelkoord lugejaid ning võimalik, et kui koos meid juba veidi rohkemgi, teeme väikese üllatuse, kuid see jääb hetkel tuleviku muusikaks. Kommenteerige, lugege - jagage :) Soovime kindlasti näha veelgi rohkem TEIEPOOLSEID arvamusi.

Oodatud on vihjed kohtade kohta, mida võiksime külastada. Oodatud on kommentaarid meie blogi kohta - mida sooviksite, et võiksime teha teisiti. Kas midagi häirib? Või hoopis miski on suurepärane?

Ootame Teie tagasisidet!

Järgmiste ampsudeni,

Teie toidunautlejad!

The Black Mount Pub, Tallinn (Mustamäe)

Toidunautlejad on Black Mounti väisanud juba mitmeid kordi, kuid sissekanne blogisse antud söögikoha kohta on esimene. Black Mount on mõnus pubilaadne söögikoht Mustamäel, Tammsaare teel ning mitte kaugel lähedal asuvatest Kadaka Selverist ja Mustika keskusest.
The Black Mount Pub kodulehekülg 
Ja Facebooki leht  - tundub, et ei ole just väga populaarne, "meeldimisi" on kõigest 24. See tähendab, et lehele ei ole lihtsalt reklaami tehtud. Ka kodulehel ei ole midagi kirjas selle kohta, et neid saab Facebookis jälgida. Ja ega vist seda lehte väga uuendata ka...

Nagu ikka ja jälle, kosutasime oma kõhtutäit vocuherite eest. Mis taaskord olid meile kingitud! Aitäh :)!.
Meil oli kaks voucherit ja väärtusega 20 eurot, see tähendab et 20 euro eest võisime süüa valida. Tundub, et 20 eurot on vähe? Jah, kesklinnas vast olekski, aga mitte The Black Mount Pubis. Me tellisime eelroa, praed, joogid kõrvale ja lisaks magustoidud! Ja ausalt, pärast me otseses mõttes ÄGISESESIME!

Eelroaks tellisime siis kanatiivad, jookideks võtsime kõrvale suured mahlad. Ning praeks, üllatus-üllatus üle pika aja, samad praed! Tavaliselt võtame erinevad, aga seekord olid soovid väga sarnased - Sibula ja juustuga kaetud karbonaad. Kuna toidunautlejate naispool ei julgenud keedukartulit valida, valis ta seekord sarnaselt meespoolele prae friikartulitega. Ja mis siis korralik sööming ilma magustoiduta on? Loomulikult tulid veel pannkoogid. Naispoolele jäätisega ja meespoolele moosiga.

Pildid söökidest:

Alustagem siis arvustusega.
Esiteks siis kanatiivad:
Ütleme nii, et ei midagi erilist, aga halvad nad ka ei olnud! Mis meeldis väga, oli külm kaste selle kõrval. Väga maitsev! Märkuseks võib siinkohal tuua, et kahjuks ei olnud kanatiibadele lisatud hambaorke (ka laudadel ei olnud), millega natuke parem oleks olnud süüa. Otse käest süües - esiteks käed on natuke mustad, teiseks teevad kanatiivad käed nii rasvaseks, kolmandaks oleks võinud olla kaasas rohkem salvrätte. Ka laual rohkem salvrätte ei olnud. Kanatiivad ise - olid ja ei olnud ka. Arvestades täishinda (2,20), siis ei soovitaks osta - väga väike kogus ja üsnagi krõbeda hinnaga!
Praad: sibula ja juustu kattega kaelakarbonaad. Meespool oli juba varemalt märganud, et antud pubis on väga rasvased söögid. Ka seekord saime sellele kinnitust. Ei tea, kuidas pildilt näha on, aga praad oli tõeliselt rammus! Lihalt nirises rasva ning see kaste oli rasvane. Kuna tellisime friikartulid, siis need said ilusti rasves kastmes leotatud. Kõigele lisaks on juba juustki väga rasvane. Naispoolt see isegi niivõrd ei härinud, kui meespoolt. Liha oli üsnagi hästi maitsestatud, nii maitses küll hästi :). Toorsalat kõrval oli ka täitsa maitsev. Natukene võib-olla oleks võinud taldrik olla suurem, sest ports oli üpris suur ja suurem taldrik teeks söömise lihtsamaks. Igatahes, naispool surus lõpuks praadi endale sisse, sest tõepoolest see oli võimas praad, rammus ja täitis kõhtu väga-väga hästi, aga ikkagi veidikene jäi alles. Naispoolel oli väga raske, eriti mõelda,  et magustoit tuleb ka veel!
Magustoit: pannkoogid. Naispoolel oli kõht väga täis ning otsesmõttes surus endale pannkooki alla, sest kahjuks oleks olnud alles jätta, õnneks meespool veidi aitaks, kuid lõpuks jäi ikkagi veidi kooki alles. Meespool ei nõustunud naispoolega, aga naispoole arvates ei olnud pannkoogid väga head. Võimalik, et see oli tingitud sellest, et kõht oli väga täis, aga tagant järele mõeldes - tõesti see pannkoogi konsistents ja maitse ei olnud just kõige parem. Kindlasti kohe ei saa võrrelda Rõõmuallika pannkookidega, sest viimased teeksid Mounti pannikatele väääääääga suure puuga ära.
Teenindus: Ei olnud halb, aga teenindus oleks võinud olla veidi esinduslikum. Kuidagi liiga.. semulik? Puudus ka vormiriietus, üsna suvalistes riietes "tüüp" oli leti taga ja teenindas. Korrektsust ja esinduslikkust eeldaks rohkem! :)

Kokkuvõtteks, on täitsa normaalne koht, kus saab hea hinnaga kõhu väga täis! Soovitame ikka külastada :)!.
Punkte annaksime aga 3 5-st
Natuke selgituseks: ( 5- suurepärane! 4- täitsa hea! 3- keskpärane; normaalne! 2- arenguruumi on! 1- arenguruumi on väga palju, kuid oli midagi mis vääris vähemalt 1 puntki! 0 - väga-väga kehv kogemus!)

Kas olete ise väisanud The Black Mount Pubi? millised on teie maitseelamused ning kogemused antud kohaga? Avaldage arvamust ! :)

Kõhud punni,
Teie Toidunautlejad!

Siili pubi, Tallinn (Mustamäe)

16.05.2013

Ka Eestimaale on jõudnud mõnus kevad, on maikuu keskpaik. Puud, põõsad - kõik on tärkamas ja ärkamas, ringutamas pärast ränka talve. See mõnus tunne, kui Päike taas paitab lumivalgeid põski, annab tunda enda võimsusest ja paneb inimesed nii lihtsalt naeratama ja särama, mida kahjuks lumine sädelus talvel nii hästi ei suutnud :). Linnulaul, kevadine tuul sasimas juukseid... ning toidunautlejate tühi kõht on viinud neid seekord Siili Pubisse.

Lõpuks jõudis kätte see hetk, millal saab toidu nautimist teha väljaspool siseruume. Paljud teavad Siili Pubi kui ühte pidutsemispaika ja pole ehk seal toitu mekutanud, meie - toidunautlejad tänaseks aga küll.

Nagu tavaks saanud, siis ka seekord käisime söömas voucherite eest. Lihtne viis tutvuda uue kohaga ning saada kõhutäis, vahel isegi, poole odavamalt kui tavaliselt. 

Siili Pubi Facebookis
Siili Pubi kodulehekülg

Astudes Siili Pubisse sisse, siis üllatas selle interjöör. Selles ei olnud teab midagi erilist, samas väljaspoolt see ei tundunud üldse niivõrd hubane ja mõnus. Kuna ilm oli ilus otsustasime minna õue sööma. ka seal oli väga kena terass. Olgugi, et tegemist on kohaga, mis on kohe Sõpruse puiestee ääres, oli terassiäärne kujundus märkimisväärselt muljetavaldav. Esimese pilguga tundus, et oleme astunud Mustamäelt ühe sammuga kuhugi õdusasse looduslähedasse paika. Loomulikult seda ikka süvendas mõnus kevadilm ja linnulaul..

Voucherite, mis olid kingitud (Aitäh!), eest tellisime siis: meespool Kiivei kotleti friikartulitega ja naispool kanafilee ananassi ja juustuga. Praadide kõrvale valisime õunamahla.
Pildid ka: 

Ja natuke muid klõpsitud pilte, et edastada nähtut:

Söögist siis:

Esimesena sooviks kohe ära mainida, et naispool valis prae kõrvale keedukartulid. Ebameeldiv üllatus oli, et keedukartulite kõrvale oli pandud külm kaste! Oleks eeldanud, et kui on keedukartul, siis on soe kaste või vähemalt teavitatakse ette, et prael on külm kaste. Kahjuks ei olnud ka see menüüs kirjas. Järgmine kord naispool teab küsida toitlustuskohtades keedukartulit valides, kas prael on külm või soe kaste. Kahjuks muutis see prae koheselt.... mitte halvemaks, aga ei muutnud just praadi kõige paremaks. Praad oli kuiv, keedukartulit just ketšupikastmega väga ei meeldi süüa. Seega mehepoolne valik friikartulid - tegi kadetaks küll.  Eks kõik ole maitseasi ja nagu siinses blogis oleme ka varem maininud - kõik on subjektiivne. See on MEIE arvamus. Naispoole kanafilee oli aga üsnagi maitsev. Meeldis, et oli kanafilee peal hoopis ananassitükid mitte ananssilõik (nagu enamjaolt sarnaste praadidega). See tegi kanafille söömise palju mõnusamaks ning oli parem viis tunda kanafilee ja ananassi maitset korraga :). Tavaliselt tahavad ananassirõngad pealt maha libiseda ja siis peab lõikuma ananassi ning siis kanafileed. Samuti kanafilee suurus oli täitsa normaalne. Meespoole kiievikotlet oli, öeldes noorte keeles "tätisa OK". Küll oleks võinud meespoole arvates kotlet olla veidike maitsekam ja mahlasem. Natuke kuivaks jäi (naispoole hea meeleks ei olnud ainult tema praad kuiv!). Prae kõrvale serveeriti toorsalatit, mis oli väga maitsev ja rikkalik. Virsik ja paprikagi olid esindatud! See andis praele õnneks mahlasust ja veelgi paremat maitsekust juurde.

Nagu toidunautlejad on märganud, siis kõik toidukohad ei too söögi kõrvale leiba/saia. Õnneks Siili Pubi selle pealt kokku ei hoia.



Kokkuvõtteks võime öelda, et täitsa maitsev oli! Jah, ei saa öelda, et oleks olnud midagi teab mis erilist, aga midagi halba otseselt ju ei olnud. Pigistagem silma kinni keedukartuli ja ketšupikastme kohapealt. Täitsa korralik söögikoht, kuhu võiks sööma minna. Hinnad küll, vastavalt rahakotile, on natuke kõrgemad kui keskmised Mustamäe söögikohad. Näiteks täishinnaga on naispoole tellitud söök  7 eurot.


Teenindus oli viisakas ja korralik. Miljöö mõnus, parkimiskohaga probleeme ei olnud...
Lõpphindeks: 3,8 punkti 5-st


Kindlasti on lugejate seas Siili Pubi külastajaid - jagage arvamust! Huvitav oleks ka lugeda, kuidas on pidutsemisega antud kohas :).



Järgmiste maitseelamusteni,

Toidunautlejad!

Pappa Pizza, Tallinn (Mustamäe)

Või oleks õigem öelda võileib Eesti moodi? Ükskõik, kuidas keegi seda nimetaks, nimetame meie seda ikkagi koha nime järgi - pitsakohaks.
Enne teisi muljetamisi, annaks pisikese arvustuse Pappa Pizza kohta.

Ühel näljasel õhtul, mil meil ajud söögikohtadest tühjaks pühitud ning maitsemeeled täpselt ei teadnud, mida mekutada; valisime kõige lihtsama ja enam-vähem keskmise hinnaklassiga paiga - Pappa Pizza.
Pappa Pizza puhul on meeldiv, et tudengid saavad -15% pitsadelt soodust( ISIC ja ITIC kaardi ettenäitamisel), seega enam-vähem keskmine hinnaklass muutus rahakoti jaoks märgatavalt soodsamaks :)

Pappa Pizza kodulehekülg
Pappa Pizza Facebookis

Sellistest pitsakohtadest oleme tavaliselt alati pitsa kaasa ostnud, sest ega eriti miljööväärtust just pole. Seekord võtsime samuti pitsa kaasa ja sellel ajal kui pitsat valmistati käisime kohe pitsakoha kõrval asuvas Selveris teisteks päevadeks söögivaru kogumas.

Naispool valis pitsaks suure Alla Pollo, maisi asendas marineeritu kurgiga.
Meespool valis pitsaks suure Kebabi pitsa, lisandiks ananass.

Pildid ei ole kõige kvaliteetsemad, sest nagu ikka teeme pilte telefoniga. Ei tea kuidas teiega on, aga meil hakkab küll juba sellest halva kvaliteediga pildist suu vett jooksma.
Arvustuseks võiks öelda, et tõepoolest pole tegemist teab mis super pitsaga. Aga selle raha eest saab kõhu ikka väga korralikult täis ja maitsemeeled täitsa enam-vähem rahuldatud.
Jah, maitseelamust kui sellist ei saa, aga vähemalt maitseb hästi :) Samuti seekord. Sellise pitsakohtade eelis on see, et kui sulle nende pitsa maitseb, siis see on alati kindla peale minek, kui ei tea, mida süüa aga kõht otseses mõttes nutab juba. Tead, mida väljaantud raha eest saad. Naispool oli rahul, et maisi asendas marineeritud kurgiga - andis pitsale veelgi rohkem mahlasust juurde, üldse fännab ta marineeritud kurgi ja ananassi kombinatsiooni (paljudele täiesti vastuhakkav), samas naispoolele ei meeldinud meespoole kebabi pitsal ananass - selle asemel oleks võinud olla küll aga hoopis marineeritud kurk. Meespool, oli aga oma valikuga samuti väga rahul.
Kokkuvõtteks - mõlemad olime väga rahul - kõhud täis. Ja mida veel tahta ühe argipäeva õhtust? :)

Nagu meile tavaks saanud, siis kaasa ostetud toidule me punkte ei jagaks. Seekord siis Pappa Pizza punkte ei saa.





Millised on teie kogemused Pappa Pizza või sarnaste pitsakohtadega?



Järgmiste ampsudeni,

toidunautlejad :)

Kohe... varsti.. millalgi... tulevikus...

Me just ei ole kõige usinamad postituste kirjutajad, aga tudengite ja tööinimestena on üsna kiire- kiire. Seega taas peame ütlema, et varsti on oodata uusi postitusi. Vahepeal oleme väisanud kahte kohta Siili pubi ja Black Mounti :). Seniks kuni enda postitused üles saame võite enda kogemusi jagada ;)


Järgmiste ampsudeni!

Volbriöö ehk nõiad on väljas?!?!

Täna on siis volbriöö, linn peaks olema tulvil nõidadest ning mustast lõkke tossust. Tundub aga, et tegelikult on linn rahulik ja kasutab volbriõhtut niisamuti nagu iga teist teisipäeva, boonuseks lihtsalt vaba kolmapäev.
Toidunautlejate naispool valmistas õhtusöögi ise, aga proovib meespoole viia välja smuutisid nautima. Nimelt kingiti meile taas vouchereid. Selleks puhuks siis hoopis aga smuutide vouchereid. Kui mekutama läheme, siis kindlasti proovime ka väikese arvutuste siia kriblada.

Märkuseks, et toidunautlejate naispool on olnud haige ning tervenemismärke väga ei tundu olevat, seega toidukohtade arvustused võivad nüüd mingiks ajaks jääda taas soiku...

Seniks aga - HEAD LUUALENDU!

Subway, Tallinn (kesklinn)

10.04.2013

Meie oleme olnud ühed neist, kes veidikene on oodanud Subway kolimist Eestisse. Aastakene ootamist ja lõpuks on kohake valmis! Kuigi arvustusi netist leiab omajagu, jagaksime killuke ka enda kogemusest.

Kuna Subway ametlik/pealehekülg on ingliskeelne (ja Eesti Subwayga pistmist vähe) ning Eesti enda Subway Facebooki lehekülg täiesti mõttetu, siis ei näe põhjust seda siin jagada (kes soovib, leiab siis ise) Hetkel tundub, et antud Facebooki leht ei toimi ka.

Sammud Subway poole seatud, polnud ootused väga kõrged. Sisseastudes tabas meid pisike järjekord ning pea kõik lauad olid hõivatud, kuigi ega neid palju ei olnudki. Vabad lauad olid üsnagi ära lagastatud ja ega hõivatud laudades olukord just parem ei olnud (tundub, et kliendid ei oska lihtsalt korralikult süüa - jäi esmapilgul mulje). 

Vaatasime hinnakirja/menüüd ning kratsisime pead, millise saia vahel valida. Mina soovisin meekoorikuga saia ja meespool oleks soovinud seesamiseemnetega saia......aga seda kõike oleks, sest saadaval oli siis ainult ühte sorti saia - seda kõige tavalisemat. Kuna olime retke spetsiaalselt ettevõtnud, siis mõtlesime, et ahh, ei ole hullu ja võtsimegi siis täitsa tavalise saia.
Naispool soovis Italian B.M.T - lihavalik üsnagi rikkalik vahel ning lisaks võttis ta saia pikkusega 30 cm ehk 2 eurot tuli juurde maksta. Tava Italian B.M.T hind oli aga 3.50. See tähendab, et saiakese koguhinnaks tuli 5,50. Meespool valis Italian Spicy (midagi sellist) ning erinevalt naispoolest (tal oli ka kõht oluliselt rohkem täidetud) jättis ta saiakese suuruseks 15 cm, hinnaks samuti 3,50. Enne ahju küpsema panemist lasi naispool ka enda saia vahele veidi juustu lisada.
Märgiks siinkohal, et see 15cm pikkune sai on ikka marupisike küll.

Teenindus käis kiirelt, üks sai läks nagu konveieril edasi teisele teenindajale. Mis küll kiiruse mõttes on hea, samas peab teatud teksti hakkama jälle uuesti rääkima (milline sai, kelle oma on jne), samas ei ole see väga suureks probleemiks. Naispool valis enda saia vahele  jalopenosid, marineeritud kurki, tavalist kurki, jääsalatit ning mingisugust meekastet. Meespool valis ka jalopenod, jääsalat, marineeritud kurki ning kastet, meespool ei mäleta, aga vist oli midagi magusa-tšilliga.  Lisaks siis veel masinast kahepeale jook ilma taastäitmisega (refillita).

Lõpuks üks lauake leitud, käega pudist puhtaks pühitud ning saigi hakata nautima enda kaua oodatud metroosaia.
Väga meeldiv oli asjaolu, et saia oli väga mugav süüa, mida näiteks ei saaks öelda XPRS Deli võikude kohta (Eesti enda võikude kohvik, põhimõttelt sarnane Subwayle). Samas ei ole me väga ammu XPRS Delis käinud, kuuldavasti on seal uued saiad, mida parem on süüa, aga omame siis võrdlusmomenti sellega, mida oleme kogenud. Subway saiad olid väga hästi pakitud ning kui ennast mäkerdada tahta, siis peab ikka ise selle nimel vaeva nägema. Loomulikult aga saiad pudisevad ja pärast laud ikka kenasti saiapudi täis...

 Facebookis ringles mingi aeg pilt Subway saiast, kus ei olnud pea üldse midagi vahel ja nägi täielik käkerdis välja - ütleme nii, et sisu üle me küll nuriseda ei saanud. Kõike sai ise reguleerida "palun natuke vähem" "palun natuke rohkem" näol. Seega on mõistetamatu kleindi virin.

Loomulikult oli arusaadav, et Subway on alles avatud - teenindajad veidike kogenematud ja ei oska veel niivõrd aidata ja soovitada, aga see on ju täiesti loomulik.
Mingi aeg peaks taas XPRS Delis käima ja proovima sealseid võikusid, siis saaks panna päris võrdluse kokku.

Kokkuvõtteks - täitsa okei koht, mis vajab veel aega arenemiseks. Kuna tegemist sellise kiirtoidukohaga, siis punkte jagama ei hakkaks.
Kellel väga rahast kahju ei ole, soovitame minna. Meil läks kokku umbes 10,50, seda siis ühe tavalise ja ühe suure saia ning joogi eest. Pole odav koht seega tihedat külastust toidunautlejate puhul kindlasti olema ei saa :).

PS! Fototõend aka fotosüüdistus on puudu, tihti omab söögiisu suuremat jõudu, kui mäletamine, et pilti võiks ka teha.

Millised on Teie muljed Subwayga seoses ja milline on teie lemmik metroovõileib?

Puccini Restoran, Tallinn (Kadriorg)

28.03.2013

Parem hilja kui mitte kunagi võiks olla selle postituse pealkirjaks. Niisama kiirelt kui on lumi sulanud õuest on ka kuidagi sulanud aeg päevast. Aga olgu asugem Puccini restorani juurde..

28.03,  neljapäeval võtsime sihiks kasutada ära Puccini restorani voucherid. Googeldades leidsime selle restorani kodulehekülje kui ka Facebooki lehekülje.
Voucher, mis meile kingiti, oli väga huvitav. Voucheri hinnaks oli 0,96 senti, mis andis n.ö õiguse osta pitsa 1 euro eest, kui ostad sellest restoranist ka toidu kõrvale juua. Me mõtlesime, et see on mingi imelik skeem. Kui googeldama hakkasime, siis leidsimegi nende kodulehed, mis andis aluse mõistmaks, et tegu on väga peene kohaga. Leidsime ka kuskilt mingisuguse menüü jookide kohta, kus oli kirjas, et tee/vesi (2x) 7 eurot. Loomulikult ehmusime ära, sest et 7 eurot jookide peale + 3 eurot pitsade peale küll maksma ei hakka. Mõttekam on juba, siis kuhugi tavalisse pitsabaari minna. Kuid nälg näpistas ja toidunautlejate naispoolt huvitas üks romantiline õhtusöök peenemas kohas.

Seega toidunautlejad võtsid ette retke, väidetavalt peenesse, restorani. Isegi natuke sai ennast ilusamaks tehtud, kuid mitte väga palju .
Koha leidmine ei olnud probleemiks, pigem sinna jõudmine, sest nagu teada on seal kandis palju ühesuunalisi tänavaid ning vasakpöörded (isegi vahel parempöörded!!) on keelatud. Väikese tiiruga, kuid kohale me jõudsime. Maja oli ilus ning silt selle ees kirjaga "Puccini restoran" (silt oli ilus ning väljapeetud) andis aimu, et tegemist on tõesti mõne peenema kohaga. Olukorda tõestas asjaolu, et parklas seisid peamiselt ainult uhked ja kallid autod. (Märkused: autoga ei soovita väga kellelgi sinna minna, kui teil just väike auto pole. Parkla on väga väga väike ja kitsas!!) Ning liikumist oli seal päris palju, nt ülesehitud kripmsus ninadega naisi, kes olid vihased kui ei saanud (loe:saanud hakkama) parkimiskohta.

Astusime majja sisse ning trepist ülesse minnes pidigi ootama see restoran, mille kohta meil nii palju mõtteid ja arvamusi tekkinud oli. Restorani ees oli väga kaunis ooteruum(?) peened diivanid ja suured aknad, kuid vaatepilti rikkus ninna tugninud tugev lõhn.
See oli kõrbe lõhn, astudes ooteruumist paar sammu, jõudsimegi siis sellesse "peenesse" restorani, kus saali laes oli kerge suitsuvine ning lärmakad suud laudade ümber (peamiselt vene rahvusest). Suureks imestuseks oli väga palju inimesi. Tüdinenud pilgud ja tühjad joogiklaasid andsid ka aimdust, et söögiga läheb siin kaua..

Nagu arvata võite, siis kujutlem restoranist oli pea peale pööratud. Pigem oli tegu üsnagi ehtsa(?) Itaalia söögikohaga Tallinnas, mille kohta andis aimdust koka ning teenindajate vaheline sõimlemine(!) itaalia keeles. Jah, seda kõike oli kuulda, sest et söögitegemine toimus otseselt klientide silme all. See oli väga huvitav, arvestades et toidunautlejad ei olnud sellist vaatepilti enne Tallinnas näinud.
Sellisel söögikoha ülesehitusel olid nii omad plussid kui ka miinused - nimelt oli väga äge näha, kuidas kokk keerutas pitsapõhja ning temperamendiga viskas kompnente valmivale pitsale, samas ei olnud üldse meeldiv näha, kuidas kokk nende peale köhis ja tainast vahepeale sõi - seda loomulikult nii, et käsi vahepeal ta ei pesnud.
Toidunautlejate naispoolele tekitas see väga suurt tülgastust ning ta mõtles päris tõsiselt jätta selle asja sinnapaika, maksta raha ja jätta pitsa kokale taskurätiks..

Me saime valida nö klassikalisi pitsasid. Meespool valis pitsa nimega Prosciutto Crudo (tavahinnaga 7 eurot), hääldada me seda loomulikult õigesti ei osanud, aga sisaldas see pitsa siis endas: kastet, mozzarellat ja itaalia sinki. Naispool valis pitsa nimega Canadese (tavahinnaga 6,5 eurot), mis siis pidi endas sisaldama kastet, mozzarellat, itaalia sinki, viinereid ja seeni. Ning kuna meil oli kolm voucherit, siis kaasa tellisime veel pitsa nimega Würstel e patate, katteks siis kaste, mozzarella, viiner, sibul.
Tundus, et pitsa peale väga midagi ei pandagi..

Eelnevat sai mainitud ootavaid inimesi, siis me "sulandusime" nende sekka, kuid ei olnud nii lärmakad. Õnneks joogid ei maksnud nii palju, kui kartsime, samas ega seal midagi odavat ka ei olnud. 0,3 vesi ja 0,3 karastusjook, maksid kumbki 2 eurot, lisaks kolmanda pitsa pärast ostetud jook Cafe Latte 2,50. Jookide peale läks kokku 6,50!!

Suurest igavusest vahepeal sai tehtud pilt lauast! Oleks tahtnud tegelikult teha pilte rohkem sellest kohast, aga kuna inimesi oli nii palju, tundus imelik hakata seal järsku klõpsima. Pildike lauast:

Sellised siis nägidki välja restorani lauad, vakstutega kaetud, lisaks veel vakstud taldriku alla.

***Ootasime umbes 40-45 minutit****

.... ja lõpuks saime sellised pitsad:

Esimene, siis naispoole oma ning teine meespoole oma (kolmandast pitsast kahjuks unustasime pilti teha, aga uskuge ega seal midagi pildistada ei olnud ka).

Kui isegi pildilt vaadates võiks tunduda, et pitsadel isegi on päris hea hästi asju, siis ei - väga õhukseselt oli komponente. Lisaks ei saa mainimata jätta, et pitsa suurus on väga petlik, sest  pitsapõhi, liialdamata, oli sama õhuke kui joonistuspaber!
Kui naispoolel veel midagigi oli pitsal, siis meespoolel oli ainult see vintske sink, mis ei tahtnud alluda hästi noale, noad olid väga nurid, ning hambadki said teha head tööd.
Eraldi pitsasid ei ole väga mõttekas kirjeldada, kokkuvõtvalt - pitsad olid kuivad, õhukesed, katteta ja ilma erilise maitseta. Pitsad, mis kindlasti ei vääri tavahinda!

Lõpuks võime öelda, et meil läks kokku kolme pitsa peale (+ sunniviisiliselt ostetud joogid) 9,50. Jah, tegelikult ju ei ole see väga palju, samas kui oleksime läinud näiteks Reinu või Pappa pitsasse, oleksime saanud umbes sama summaga hakkama ja kõhu kindlasti mitu korda rohkem täis.

Väike parkla+köhiv kokk+ kõrbe lõhn+ õiendamised koka ja teenindajate vahel+ lärmakas seltskond+ mitte midagi ütlev interjöör+pitsade ooteaeg+ teenindus (mis ei olnud just hea)+ PITSAD ISE = 1,5 punkti 5st!

Kas Toidunautlejad soovitavad kohta külastada? Kindlasti, saate elamuse, mida kindlasti igast toidukohast ei saa, lisaks kuulete ehk ka itaalia keelt kõnevalt kokka!

Järgmiste ampsudeni!

Cafe Primo, Tallinn (kesklinn)

25.03.2013

Toidunautlejatele kingiti sõbrakuu puhul voucher, kolmekäiguline õhtusöök. Aga nagu ikka, suutsime antud voucheri kasutamist edasi ja edasi lükata, seega läksime viimasel võimalikul päeval voucherit lunastama.
Cafe Primo asub Raua tänaval, aadressi numbriks1. Täpselt Gonsiori tänava tuletõrje maja taga. Kahjuks ei ole antud söögikohal ei kodulehte ega ka Facebooki lehte, seega üldisest menüüst ei tea midagi

Kohake iseenesest oli pisike ning vaikne, kogu selle umbes tunni aja jooksul, mis me seal veetsime, olime ainukesed kliendid. Eeldasime küll, et kuna voucheri kasutamiseks viimane päev, siis kindlasti tung on suur, aga ei. Igatahes väga tagasihoidlik. Istusime näiliselt väga mugavatele nahkdiivanitele, et jälgida ka vaadet aknast välja. Need nahkdiivanid olid aga väga.... pehmed või meie hoopis rasked(?), aga vahepeal nendel püsimine oli raskendatud - hakkasime laua alla vajuma :D. Aga ei midagi hullu, saime hakkama!
Mõned klõpsud ka kovikust:

Meie vaade, siis aknast välja. Kaunis nelgike pokaalis :)...

Väga huvitav lagi oli kohvikus. Interjöör oligi väga huvitav, vahepeal oli väga kihvte lahendusi samas aga mõned elemendid ei läinud kohe üldse selle kohviku interjööriga kokku...

Igatahes meie voucher hõlmas kolmekäigulist õhtusööki: supp, praad ja magustoit. Prae sai ise valida, valikus oli kala, kana ja liha. Naispool valis kala riisiga ja meespool   (naispoolele üllatuseks!) kana kartuliga.
Eelroaks oli püreesupp, kuna voucherid võeti meilt ära, siis kahjuks jään vastuse võlgu, millest täpselt püreesupp koosnes, kuid üheks komponendiks oli brokkoli.

Ootasime oma eelrooga 15-20 minutit.
Püreesupp, siis nägi välja selline:

Serveering oli huvitav, mis puudutab salvrätti kausi all. Sünnipäeva temaatiline, õhupallidega kirjaga "Party". See kohe kindlasti ei sobinud sellise õhtusöögiga kokku, salvrätt oleks võinud olemata olla või oleks võinud olla lihtsalt ühevärviline. Võimalik, et see on mõttetu kriitika, aga omamoodi naljakas tundus. Püreesupile oli lisatud praetuid kõrvitaseemneid. Naispoolele need väga ei meeldinud, lihtsalt saiakuubikud (mis olid väga maitsvad! Maitsestatud küüslauguga) oleksid väga hästi sobinud. Meespool ainult sonkis seda suppi, sest tema püreesuppe ei söö. Seega naispool sai eelroa asemel põhimõtteliselt juba pearoa koguse sööki ära süüa. 

Kohe pärast püreesuppe toodi meile ka praed: 

Meespoole Itaaliapärane magus-hapu kanafilee kartuliga.

Naispoole lõhefilee riisiga. 

Magus-hapu kanafilee oli täitsa tavaline kanafilee magus-hapu kastmega. Ei saanudki päris täpselt aru, kas tegemist oli ise tehtud kastmega või valmis kastmega nagu näiteks Uncle Ben's või millegi selle sarnane. Igatahes, ei midagi erilist selle prae osas, ei midagi halba, ei midagi ka erilist. Maitseelamust just ei saanud.

Lõhefilee - kala oli liiga ülemaitsestatud. Õigemini kalale oli väga suur kihti pandud peale igasugu maitseid, siis pealmine kiht oli väga-väga üle maitsestatud ning kala ise oli jälle mage. Naispool ise aga laseb kalal veidi maitsestuda ning on maitsestamisega ettevaatlik, sest kala ei tohi üle maitsestada - kalal peab jääma enda hea maitse ning maitseained on ainult täiustamiseks, mitte kala maitse peitmiseks. Meeldiv oli, et riisile oli lisatud natuke maitseaineid. Kaste, mis esialgu kala uputas, oli veidike rasvane, samas üsnagi maitsev.

Kokkuvõtvalt, ei midagi erilist, samas ei midagi halba - täiesti keskpärane.

Magustoiduks toodi meile, siis selline koogike:

Kuna naispoolel oli kõht juba kahest supist ja praest kõht väga täis, siis see kook väga enam kõhtu mahtuda ei tahtnud. Samuti naispoolele see kook väga ei maitsenud. Ei saanudki päris täpselt aru, mis koogiga tegemist oli. Kuna meespoolel ühe supi jagu ruumi kõhus jätkus - leidis naispoole kook koha meespoole kõhus. :)

Kokkuvõtteks: Voucheril olev informatsioon oli paljulubavam, samas toitude serveering ja toidud ise olid.. täitsa tavalised. Kuna mingit elamust just ei saanud, saime kõhu täis, mis oli ka eesmärgiks, võiksime anda punktide kogusummaks: 2,5.

Kas läheksime uuesti? Ilma voucherita arvatavasti mitte.

Varsti-varsti!

Kuna me ei käi iga päev väljas, siis vahepeal võivadki tekkida blogis päris suured pausid. Seega see ei ole päris hea bogi igapäevaselt jälgimiseks.
Kindlalt võime öelda, et homme läheme välja einestama - seda siis taas kingitud voucheri eest.

Seega LÄHIpäevil kirjutame uutest muljetest :)


Järgmiste maitseelamusteni! ;)

Mesine meekook

Toidunautlejate naispool:

Olin alati teadnud, et meekoogi tegemine on igavene mäkerdamine. Mäletan, kuidas ema tegi veel suhkrusiirupit ja koogi jaoks kihtide rullimine on kõike muud kui tore.
Mõtlesin, et otsin ühe normaalsema retsepti välja ja proovin seda ikkagi lõpuks teha.
Leidsin sellise blogi: http://elisenurk.blogspot.com/2010/12/meekook.html
Tegin selle retsepti järgi. Ümber kirjutama ei hakka, keda huvitab, saab sealt seda võtta :)
Märkuseks, et minul läks rohkem jahu. Umbes 800-900grammi, päris kilo vist ei läinud.
Teiseks ütleksin, et tegelikult tasuks rohkemgi hapukoort lisada :)

Kokkuvõtteks tuli kook väga maitsev! KUID!! Mitte päris selline nagu minu ema on teinud. Tal olid kihid õhemad ja kook palju maitsekam ning kindlasti parem! (ehk hoopis teise retsepti põhjal tehtud).
Aga see kook oli samuti maitsev ja tundus, et maitses vist kõigile, kes maitsta said!

Pisike pildike ka siia:

Maitsvat mesistamist ;)

Ennäe!

Esimest korda on üks toidukoht meid kuidagi moodi avastanud ning meie blogi ka edasi jaganud. Me täname!
Väga rõõmustav on ka näha sellest tulenevalt külastajate arvu :).

Lähiajal peaksime minema välja sööma, seega arvustusi on varsti taas oodata ;) !

Seniks aga püüab toidunautlejate naispool varsti üleslaadida pildikese ja retseptikese ühe küpsetise kohta, mida sai tehtud esimest korda ja õnneks edukalt!

Rõõmuallikas (Pärnumaa, Tihemetsa)

23.02.2013

Laupäeval viibisime me hoopis tavapärasest teises kohas ning tuli mõte minna avastama ühte üsnagi uut söögikohta Pärnumaal, Tihemetsas. Kohake on avatud olnud natuke üle aasta ning üsnagi tihedalt sealt mööda sõites, mõtlesime et peame ükskord ka seal ära käima! Toidunautlejad kutsusid veel kolm inimest ning sõit Tihemetsa võis alata!

Rõõmuallikas on kohvik Pärnumaal, Tihemetsas mis asub täielikult maantee ääres. Avati see koht natuke rohkem kui aasta tagasi. Kohvikul on olemas Facebooki kodulehekülg kahjuks ei leidnud tavaliselt kodulehekülge.  Asukoht KAARDIL. Ärge laske heidutada end pildist, mis kaardil majast on, see on tehtud enne, kui majake renoveeritud:)!! Facebookis on pilte juba korda tehtud majast.
Kohviku kohta ütleks nii, et pärast siia lisatavad pildid, ei suuda kübekenegi kirjeldada seda interjööri, sooja vastu võttu ning hubasust, mis seal olles klienti tervitab. See on tõeliselt huvitav ning mõnus paik. Ise ütleks selle koha kohta väga äge pannkoogikohvik. Pannkoogid on seal põhine "roog". Valida saab soolaste kui ka magusate pannkookide vahel.. Valik on parasjagu lai, et alguses ei suudagi kõige selle hea vahel valikut teha.

Lõpuks sai tellitud sellised söögid:
šnitselt juustuga ja keedukartulitega
šnitselt juustuga ja pannikartulitega
pannkook jäätise ja murakamoosika 2x
pannkook jäätise ja maasikamoosiga
pannkook jäätise ja mustikamoosiga
majakook

Märgiks siinkohal, et toidunautlejad sõid ainult pannkooke, kuid said mekutada ka soolast praadi.
Prae hinnaks oli ligikaudu 4 eurot sentidega, pannkoogid jäätise ja moosiga aga 3,50.
Ütleme nii, et kõik oli seda raha väärt!!

Pannkoogid jäätise ja maasikamoosiga!

Kaunistuselement ..

šnitsel juustuga ja pannikartulitega, värske salatiga!

Pannkoogid jäätise ja murakamoosiga(isu oli taas nii suur, et unustasime alguses pilti teha, koogilt paar ampsukest juba võetud)

šnitsel juustu ja keedukartulitega, kõrvale värske salat!mmm ....ja kui hästi lõhnas see roheline sibul toidul kaunistuseks...

Ootasime kaminatoas(hiljem facebookis saime teada ruumi nime!) sööki. On ju lahe interjöör?!

Väga halvasti jäädvustatud kamin, aga facebookis Rõõmuallika kodulehelt leiab paremad pildid!

Kodune idüll kohvikus!

Majakook! Vaadake kui ilusad taldrikud seal on!

Pannkookide kohta võib öelda, et need olid sellised nagu olema peavad! Väga maitsvad pannkoogid olid. Serveeriti küll üks kook, aga see üks pannkook oli ikka väga suur. Serveering oli toitutel väga isuäratav! Lihtne, samas kaunis ja omamoodi kodune, mis puudutab taldrikuid. Taldrikud olid kaunid ja erilised, samas tekitasid mõnusa koduse/vanaema juures olemise tunde. 

Soolasest söögist nii palju, et šnitsel oli mõnus krõmps, aga kuna juust oli paneeringu sees, siis natuke oli tunda kõrbe maitset. See on ka arusaadav, sest juust läheb väga kiiresti kõrbema. Aga seda oli õnneks väga vähe ning iseenesest šnitsel oli väga maitsev. Keedukartul pehme ning kaste maitsekas. Meeldis, et prael on palju värsket salatit*! Praadidele lisaks toodi lauale ka korv leiva ning näkileivaga. Tallinna söögikohtades tundub, et leib-sai söögi kõrvale ei olegi enam nii elemntaarne eeldus.

*Toidunautlejate naispoolele meenutas ainuüksi ka värske salat vanaema juures olemist, sest vanaema - vanaisa juures olid värsked salatid alati törtsu äädikaga. 

Kokkuvõtteks soovitaks igal inimesel, kellel vähegi võimalust seda kohakest külastada! Tõeliselt ägeda interjööri ning lausa suurepärase teenindusega söögikoht! Ning maitseelamus on garanteeritud ;)

Kuna aasta alles algas, siis ei tahaks veel öelda, et tegemist 2013 aasta parima söögikohaga, kuid 2013 aastal siiani, on see kindlasti parim!

Punktid: 5-st 5 !

UUENDUSED!!

Toidunautlejad on ümberdisainimas on imearmsat blogikest, varugem veidike kannatust ja blogi on üsna peagi uues kuues ;)

Talv, talv, talv...

Arvestades kui soe on veebruar, siis tegelikult ei imestagi, et igal pool nii palju tõbiseid ja haigeid on. Kuna on selline vägagi niru periood, siis kuskil einetamas (väljas) ei ole käinudki. Oleme hetkel üsna igavad, nautides pleedisoojust diivanil, käes soe tee ja mõtted suunatud kevadesse ning söögikohtadele, kus saaks vabas õhus taas midagi ampsata :) :)

Päris huvitav oleks teada, kes meid on USA- st (Alaskalt?!?!) jälginud? :) :)

When I think I finally got bartender's attention, and then he serves someone else!

Oi, seda on tihti juhtunud :).
Eriti vastik on, kui sa näed (loe: arvad) et OOO teenindaja tuleb minu praadidega, oi suured need on.. ja siis läheb mööda ja viib selle kellelegi teisele. Ja kui tuleb SINU praega, siis see on poole väiksem :( :D

Nõmme kebab (Nõmme), Tallinn

14.02.2013

Kaunis-kaunis Romantiline Romantikute püha - VALENTINIPÄEV!

Toidunautlejate naispool oli täiesti kindel, et sellisel päeval tema küll süüa ei tee! Selleks tuli välja mõelda, et kuhu sööma asuda? Häid kohti Tallinnas on ju küll, aga kui sa neid vajad, siis poleks neid nagu kusagil. Samas tulid mõttesse kõiksugu kohad: Chopsticks? eee.. ei. Mack?eee.. ei isuta SquareKebab?eee.. jah, see sobiks, aga kas veel on midagi kuskil? Hell Hunt? Vana Villem? ei taha pubitoite.
Lõpuks leidsime, et sööme kebabi, aga siiski ei teadnud kus? Googeldasime ning leidsime, et foorumites on palju juttu mingisugusest Nõmme kebabist, mis pidi olema linna parim. Veelgi ringi tuulates leidsime, mis kohast juttu ning otsustasime siis ära käia.

Tegemist siis Nõmme kebabiga, otse Nõmme südames turu ning Comarketi läheduses. Söögikoht asetseb ühes pisikeses punases puitmajas. Sisseastudes olime veidi hämmingus, koht oli tõeliselt väike! Kolm lauakest ning menüüs oli KAKS! kebabi. Selleks siis Pita kebab ning Kebab friikartulitega.
Leidsime, et kõige mõttekam on, kui üks võtab Pita kebabi ja üks Kebabi friikartulitega. Mõlemad võtsime suured kebabid.
Oodata ei tulnud kaua, oma paar minutit.
Saime siis sellised "praed":

Selline oli siis Pita Kebab. Nälg ja himu teada saada, kuidas maitseb, oli suurem, kui mäletamine, et pilti tuleb ka enne teha!

Ja selline oli kebab friikartulitega!!

Kebab oli maitsev, aga ei midagi erilist. Pita kebab oli huvitav, sest et see oli nagu hambruger, aga kebabiga! Tegelikult lahendus oli päris huvitav, aga ei arvanud, et tegu päris kiirtoidukohaga. Vähemalt toidunautlejate naispool lootis, et saab ikka korralikumaid praade :D 

Tundus nagu Pita kebabi puhul oleks ka sai kohapeal tehtud. Igatahes see sai oli väga maitsev. Kiitus! Ei tea miks, aga söögid olid kastme ning marineeritud sibulaga LIIIIIIGA üle kaetud. Marineeritud sibul oli muidu väga maitsev, aga seda oli tõesti liiiga palju. 

Friikartulid ei olnud teab mis maitsvad, kuid kaste ujutas need ikka korralikult ära ja taldrik oli selle praekese jaoks liiga väike. Ka suuremaid papptaldrikke on tehtud ;) :) 

Kui keegi soovib siiski seda kebabi maitsma minna ja googeldades ei leia asukohta, siis võib vabalt küsida :)

Lõpptulemusena võime öelda, et aastaid tagasi võis see tõepoolest olla linna parim, kuid nüüd - 2013, see kindlasti seda ei ole. Kebab nagu kebab ikka :) 

Aitab küll nende punktide jagamisest? Igatahes punkte ei anna.. 

Kus oled Sina söönud linna parimat kebabi? Jagad ehk ka meiega?

Armeenia šašlõkk, "Koht loomaaia juures", (Rocca Al Mare)

TALLINNA PARIM ŠAŠLÕKK ei ole enam parim šašlõkk??

Ostsime Armeenia šašlõki voucherid, millest ka eelnevates postitustes juttu. Koht reklaamib end ka nime all "koht loomaaia juures"/"šašlõkk loomaaia juures". Antud kohal ei ole kahjuks kodulehekülge, vähemalt ei leidnud küll.


Viimati käisime selles söögikohas vist suvel? Igatahes mälestused sellest on väga  eredad, sest sel ajal olime suured šašlõki söödikud ja käisime erinevates kohtades šašlõkki söömas. Mäletame selgelt, kuidas selle koha šašlõkk sõna otseses mõttes keele alla viis. Sellist mahlast, nii hästi lõigatud ja maitsestatud liha ei olnund me kuskil varem saanud! Toidus oli tunda maitsekust ja seda, et hingega on tehtud sööki! Kõrvale pakutav adžika ning soe lavaš andsid niigi heale praele veelgi parema maitse.

Kuid-kuid hiljem naastes sellesse kohta tabas meid meeldiv üllatus, veidike oli koht enda sisustust muutnud - lisandunud oli nahkdiivan. Kuigi koht ise on väike ning omamoodi ehk isegi mannetu?, tekitab seal olemine mõnusa tunde. Voucher lunastatud, jäime ootama suuurepärast praadi. Üle pika aja võttis toidunautlejate naispool prae kõrvale friikartulid (!) põhjusena, et ta ei olnud seda väga ammu teinud ning meespool ahjukartulid.

Näljased ning õhinat täis ootasime praadi. Pärast mõnekümment (u 20minutit) ootamist saime enda kauaoodatud praed. 

Selline nägi välja siis toidunautlejate naispoole praad: kanašašlõkk, friikartulitega ja kahjuks adžika asemel oli seekord valge kaste (võib-olla isegi oli friikartulite juurde see parem)

Ja selline nägi välja toidunautlejate meespoole praad: lihašašlõkk, ahjukartulite ja imemaitsva ažikaga. Taustal paistab ka praele lisaks pandud lavaš. 

Tundub, et talvine periood (loe: toidukohtade mõõna periood) on teinud mõõna perioodi ka toitudes endas. Esiteks ei saanud me kumbki enam sellist maitseelamust nagu kuid-kuid tagasi. Nimelt oli liha, kas halvasti lõigatud või liha ise kehvem, aga kummalgi - ei kanašašlõkk ega ka lihašašlõkk ei olnud nii maitsvad ja mahlased kui need muidu olid. Lihtsalt oli tunda, et ei olnud kummagi šašlõkk just midagi suurepärast. Lihtsalt ... tavaline. Meespool kurtis, et ahjukartulid oleksid võinud olla maitsekamad ja veidike rohkem küpsenud. Samuti ei olnud ka friikartulites midagi erilist, kui üldse nendes midagi erilist olla saab?:)

Kahjuks ka kõrvale pakutav lavaš ei olnud enam see, mis siis - tundub, et kohapeal seda enam ei tehta ning soe (isegi mitte leige!) see kahjuks ei olnud.. 

Võiks ju arvata, et käisime korra, saime imehead sööki ja nüüd on sellest jäänud liiga suur roosa unelm, kuid ei - olime varem seal käinud mitte korda ja hetkel on tase alla käinud, kahjuks. 

Antud kohal on ka veel teine kohake Õismäel Zangezur, kui muidu jäi sealne tase sellele söögile alla, siis nüüd võiks väita vastupidist. 

Meie hinnang: 5st punktist 3,5

Kuidas Sina oled rahule jäänud antud söögikoha roogadega?

Fotosüüdistus aka fototõend!

Klõpsasin tõenduseks ja suuvesistamiseks foto äsja ahjust "saabunud" forellist.
Forelli ostsin soodushinnaga ning fileena.

Valmistamisviis: 

Natuke sidrunit
Jahvatatud pipart
Jahvatatud meresoola
sidrunipipart
1 muna 
(riiv)juustu

Ahi sooja! Temperatuuril u 200kraadi.

Puhastasin forelli pindluudest. Kuna mul spetsiaalseid pinsette polnud kasutasin selleks täitsa tavalisi kulmupinsette, mis vast pea igal naisterahval ikka kodus leidub.
Forell luudest puhastatud, pigistasin veidike sidrunimahla ning hõõrusin selle kala sisse, et see võimalikult palju ja kiiresti ka sisse imbuks. Ei pannud seda palju, vaid veidi. Sidruniga liialdades võib kala maitse aga hoopis tappa.

Raputasin peale jahvatatud meresoola (eelistan toitudele lisada meresoola ning seega on olnud superleid poelettidel meresool jahvatatud kujul), siis jahvatatud pipart ning viimaseks veidi-veidi sidrunipipart. Hõõrusin needki kala sisse ning lasin veidi seista (u5-7 min). Tegelikkuses oleks võinud veelgi rohkem seista, et maitsestuks paremini, kuid mul oli isu suur ei raatsinud väga maitsestuda lasta. Maitsestatud filee tõstsin fooliumile ning tõstsin fooliumi ääred üles.

Samal ajal, kui kala nö maitsestus riivisin oma juustu jääki (mis külmkappi oli seisma jäänud). Kuna ma tõepoolest ei kaalunud seda enne, siis ei oska öelda, palju seda täpselt veel oli. Riivituna sai sellest umbes kaks-kaks pool peotäit juustu. Juust riivitud, kloppisin lahti ühe muna ning lisasin hääästi vähe soola ja tsipake pipart. Lisasin lahti klopitud munale juustu ning segasin. Juustu-muna segu lisasin maitsestatud fileele.

Fileel lasin olla kusagil 30 minutit ahjus. Seniks kuni juust saavutab ilusa kuldpruunika värvuse ning filee kauni roosa värvi.

Filee tuli suurepärane! Veidi oleksin siiski pidanud laskma tal maitsestuda. Kuna mul ei olnud mahti garniiri valmistada, lisasin lihtsalt külmikus olevat Felixi sinepi-mee kastet.. mmmmm :)

Ilusat kala-neljapäeva!