Tuesday, April 30, 2013

Volbriöö ehk nõiad on väljas?!?!

Täna on siis volbriöö, linn peaks olema tulvil nõidadest ning mustast lõkke tossust. Tundub aga, et tegelikult on linn rahulik ja kasutab volbriõhtut niisamuti nagu iga teist teisipäeva, boonuseks lihtsalt vaba kolmapäev.
Toidunautlejate naispool valmistas õhtusöögi ise, aga proovib meespoole viia välja smuutisid nautima. Nimelt kingiti meile taas vouchereid. Selleks puhuks siis hoopis aga smuutide vouchereid. Kui mekutama läheme, siis kindlasti proovime ka väikese arvutuste siia kriblada.

Märkuseks, et toidunautlejate naispool on olnud haige ning tervenemismärke väga ei tundu olevat, seega toidukohtade arvustused võivad nüüd mingiks ajaks jääda taas soiku...

Seniks aga - HEAD LUUALENDU!


Monday, April 29, 2013

Subway, Tallinn (kesklinn)

10.04.2013



Meie oleme olnud ühed neist, kes veidikene on oodanud Subway kolimist Eestisse. Aastakene ootamist ja lõpuks on kohake valmis! Kuigi arvustusi netist leiab omajagu, jagaksime killuke ka enda kogemusest.

Kuna Subway ametlik/pealehekülg on ingliskeelne (ja Eesti Subwayga pistmist vähe) ning Eesti enda Subway Facebooki lehekülg täiesti mõttetu, siis ei näe põhjust seda siin jagada (kes soovib, leiab siis ise) Hetkel tundub, et antud Facebooki leht ei toimi ka.

Sammud Subway poole seatud, polnud ootused väga kõrged. Sisseastudes tabas meid pisike järjekord ning pea kõik lauad olid hõivatud, kuigi ega neid palju ei olnudki. Vabad lauad olid üsnagi ära lagastatud ja ega hõivatud laudades olukord just parem ei olnud (tundub, et kliendid ei oska lihtsalt korralikult süüa - jäi esmapilgul mulje). 

Vaatasime hinnakirja/menüüd ning kratsisime pead, millise saia vahel valida. Mina soovisin meekoorikuga saia ja meespool oleks soovinud seesamiseemnetega saia......aga seda kõike oleks, sest saadaval oli siis ainult ühte sorti saia - seda kõige tavalisemat. Kuna olime retke spetsiaalselt ettevõtnud, siis mõtlesime, et ahh, ei ole hullu ja võtsimegi siis täitsa tavalise saia.
Naispool soovis Italian B.M.T - lihavalik üsnagi rikkalik vahel ning lisaks võttis ta saia pikkusega 30 cm ehk 2 eurot tuli juurde maksta. Tava Italian B.M.T hind oli aga 3.50. See tähendab, et saiakese koguhinnaks tuli 5,50. Meespool valis Italian Spicy (midagi sellist) ning erinevalt naispoolest (tal oli ka kõht oluliselt rohkem täidetud) jättis ta saiakese suuruseks 15 cm, hinnaks samuti 3,50. Enne ahju küpsema panemist lasi naispool ka enda saia vahele veidi juustu lisada.
Märgiks siinkohal, et see 15cm pikkune sai on ikka marupisike küll.

Teenindus käis kiirelt, üks sai läks nagu konveieril edasi teisele teenindajale. Mis küll kiiruse mõttes on hea, samas peab teatud teksti hakkama jälle uuesti rääkima (milline sai, kelle oma on jne), samas ei ole see väga suureks probleemiks. Naispool valis enda saia vahele  jalopenosid, marineeritud kurki, tavalist kurki, jääsalatit ning mingisugust meekastet. Meespool valis ka jalopenod, jääsalat, marineeritud kurki ning kastet, meespool ei mäleta, aga vist oli midagi magusa-tšilliga.  Lisaks siis veel masinast kahepeale jook ilma taastäitmisega (refillita).

Lõpuks üks lauake leitud, käega pudist puhtaks pühitud ning saigi hakata nautima enda kaua oodatud metroosaia.
Väga meeldiv oli asjaolu, et saia oli väga mugav süüa, mida näiteks ei saaks öelda XPRS Deli võikude kohta (Eesti enda võikude kohvik, põhimõttelt sarnane Subwayle). Samas ei ole me väga ammu XPRS Delis käinud, kuuldavasti on seal uued saiad, mida parem on süüa, aga omame siis võrdlusmomenti sellega, mida oleme kogenud. Subway saiad olid väga hästi pakitud ning kui ennast mäkerdada tahta, siis peab ikka ise selle nimel vaeva nägema. Loomulikult aga saiad pudisevad ja pärast laud ikka kenasti saiapudi täis...

 Facebookis ringles mingi aeg pilt Subway saiast, kus ei olnud pea üldse midagi vahel ja nägi täielik käkerdis välja - ütleme nii, et sisu üle me küll nuriseda ei saanud. Kõike sai ise reguleerida "palun natuke vähem" "palun natuke rohkem" näol. Seega on mõistetamatu kleindi virin.

Loomulikult oli arusaadav, et Subway on alles avatud - teenindajad veidike kogenematud ja ei oska veel niivõrd aidata ja soovitada, aga see on ju täiesti loomulik.
Mingi aeg peaks taas XPRS Delis käima ja proovima sealseid võikusid, siis saaks panna päris võrdluse kokku.

Kokkuvõtteks - täitsa okei koht, mis vajab veel aega arenemiseks. Kuna tegemist sellise kiirtoidukohaga, siis punkte jagama ei hakkaks.
Kellel väga rahast kahju ei ole, soovitame minna. Meil läks kokku umbes 10,50, seda siis ühe tavalise ja ühe suure saia ning joogi eest. Pole odav koht seega tihedat külastust toidunautlejate puhul kindlasti olema ei saa :).

PS! Fototõend aka fotosüüdistus on puudu, tihti omab söögiisu suuremat jõudu, kui mäletamine, et pilti võiks ka teha.

Millised on Teie muljed Subwayga seoses ja milline on teie lemmik metroovõileib?

Wednesday, April 17, 2013

Puccini Restoran, Tallinn (Kadriorg)

28.03.2013

Parem hilja kui mitte kunagi võiks olla selle postituse pealkirjaks. Niisama kiirelt kui on lumi sulanud õuest on ka kuidagi sulanud aeg päevast. Aga olgu asugem Puccini restorani juurde..

28.03,  neljapäeval võtsime sihiks kasutada ära Puccini restorani voucherid. Googeldades leidsime selle restorani kodulehekülje kui ka Facebooki lehekülje.
Voucher, mis meile kingiti, oli väga huvitav. Voucheri hinnaks oli 0,96 senti, mis andis n.ö õiguse osta pitsa 1 euro eest, kui ostad sellest restoranist ka toidu kõrvale juua. Me mõtlesime, et see on mingi imelik skeem. Kui googeldama hakkasime, siis leidsimegi nende kodulehed, mis andis aluse mõistmaks, et tegu on väga peene kohaga. Leidsime ka kuskilt mingisuguse menüü jookide kohta, kus oli kirjas, et tee/vesi (2x) 7 eurot. Loomulikult ehmusime ära, sest et 7 eurot jookide peale + 3 eurot pitsade peale küll maksma ei hakka. Mõttekam on juba, siis kuhugi tavalisse pitsabaari minna. Kuid nälg näpistas ja toidunautlejate naispoolt huvitas üks romantiline õhtusöök peenemas kohas.

Seega toidunautlejad võtsid ette retke, väidetavalt peenesse, restorani. Isegi natuke sai ennast ilusamaks tehtud, kuid mitte väga palju .
Koha leidmine ei olnud probleemiks, pigem sinna jõudmine, sest nagu teada on seal kandis palju ühesuunalisi tänavaid ning vasakpöörded (isegi vahel parempöörded!!) on keelatud. Väikese tiiruga, kuid kohale me jõudsime. Maja oli ilus ning silt selle ees kirjaga "Puccini restoran" (silt oli ilus ning väljapeetud) andis aimu, et tegemist on tõesti mõne peenema kohaga. Olukorda tõestas asjaolu, et parklas seisid peamiselt ainult uhked ja kallid autod. (Märkused: autoga ei soovita väga kellelgi sinna minna, kui teil just väike auto pole. Parkla on väga väga väike ja kitsas!!) Ning liikumist oli seal päris palju, nt ülesehitud kripmsus ninadega naisi, kes olid vihased kui ei saanud (loe:saanud hakkama) parkimiskohta.

Astusime majja sisse ning trepist ülesse minnes pidigi ootama see restoran, mille kohta meil nii palju mõtteid ja arvamusi tekkinud oli. Restorani ees oli väga kaunis ooteruum(?) peened diivanid ja suured aknad, kuid vaatepilti rikkus ninna tugninud tugev lõhn.
See oli kõrbe lõhn, astudes ooteruumist paar sammu, jõudsimegi siis sellesse "peenesse" restorani, kus saali laes oli kerge suitsuvine ning lärmakad suud laudade ümber (peamiselt vene rahvusest). Suureks imestuseks oli väga palju inimesi. Tüdinenud pilgud ja tühjad joogiklaasid andsid ka aimdust, et söögiga läheb siin kaua..

Nagu arvata võite, siis kujutlem restoranist oli pea peale pööratud. Pigem oli tegu üsnagi ehtsa(?) Itaalia söögikohaga Tallinnas, mille kohta andis aimdust koka ning teenindajate vaheline sõimlemine(!) itaalia keeles. Jah, seda kõike oli kuulda, sest et söögitegemine toimus otseselt klientide silme all. See oli väga huvitav, arvestades et toidunautlejad ei olnud sellist vaatepilti enne Tallinnas näinud.
Sellisel söögikoha ülesehitusel olid nii omad plussid kui ka miinused - nimelt oli väga äge näha, kuidas kokk keerutas pitsapõhja ning temperamendiga viskas kompnente valmivale pitsale, samas ei olnud üldse meeldiv näha, kuidas kokk nende peale köhis ja tainast vahepeale sõi - seda loomulikult nii, et käsi vahepeal ta ei pesnud.
Toidunautlejate naispoolele tekitas see väga suurt tülgastust ning ta mõtles päris tõsiselt jätta selle asja sinnapaika, maksta raha ja jätta pitsa kokale taskurätiks..

Me saime valida nö klassikalisi pitsasid. Meespool valis pitsa nimega Prosciutto Crudo (tavahinnaga 7 eurot), hääldada me seda loomulikult õigesti ei osanud, aga sisaldas see pitsa siis endas: kastet, mozzarellat ja itaalia sinki. Naispool valis pitsa nimega Canadese (tavahinnaga 6,5 eurot), mis siis pidi endas sisaldama kastet, mozzarellat, itaalia sinki, viinereid ja seeni. Ning kuna meil oli kolm voucherit, siis kaasa tellisime veel pitsa nimega Würstel e patate, katteks siis kaste, mozzarella, viiner, sibul.
Tundus, et pitsa peale väga midagi ei pandagi..

Eelnevat sai mainitud ootavaid inimesi, siis me "sulandusime" nende sekka, kuid ei olnud nii lärmakad. Õnneks joogid ei maksnud nii palju, kui kartsime, samas ega seal midagi odavat ka ei olnud. 0,3 vesi ja 0,3 karastusjook, maksid kumbki 2 eurot, lisaks kolmanda pitsa pärast ostetud jook Cafe Latte 2,50. Jookide peale läks kokku 6,50!!

Suurest igavusest vahepeal sai tehtud pilt lauast! Oleks tahtnud tegelikult teha pilte rohkem sellest kohast, aga kuna inimesi oli nii palju, tundus imelik hakata seal järsku klõpsima. Pildike lauast:
Sellised siis nägidki välja restorani lauad, vakstutega kaetud, lisaks veel vakstud taldriku alla.

***Ootasime umbes 40-45 minutit****

.... ja lõpuks saime sellised pitsad:


Esimene, siis naispoole oma ning teine meespoole oma (kolmandast pitsast kahjuks unustasime pilti teha, aga uskuge ega seal midagi pildistada ei olnud ka).

Kui isegi pildilt vaadates võiks tunduda, et pitsadel isegi on päris hea hästi asju, siis ei - väga õhukseselt oli komponente. Lisaks ei saa mainimata jätta, et pitsa suurus on väga petlik, sest  pitsapõhi, liialdamata, oli sama õhuke kui joonistuspaber!
Kui naispoolel veel midagigi oli pitsal, siis meespoolel oli ainult see vintske sink, mis ei tahtnud alluda hästi noale, noad olid väga nurid, ning hambadki said teha head tööd.
Eraldi pitsasid ei ole väga mõttekas kirjeldada, kokkuvõtvalt - pitsad olid kuivad, õhukesed, katteta ja ilma erilise maitseta. Pitsad, mis kindlasti ei vääri tavahinda!

Lõpuks võime öelda, et meil läks kokku kolme pitsa peale (+ sunniviisiliselt ostetud joogid) 9,50. Jah, tegelikult ju ei ole see väga palju, samas kui oleksime läinud näiteks Reinu või Pappa pitsasse, oleksime saanud umbes sama summaga hakkama ja kõhu kindlasti mitu korda rohkem täis.

Väike parkla+köhiv kokk+ kõrbe lõhn+ õiendamised koka ja teenindajate vahel+ lärmakas seltskond+ mitte midagi ütlev interjöör+pitsade ooteaeg+ teenindus (mis ei olnud just hea)+ PITSAD ISE = 1,5 punkti 5st!

Kas Toidunautlejad soovitavad kohta külastada? Kindlasti, saate elamuse, mida kindlasti igast toidukohast ei saa, lisaks kuulete ehk ka itaalia keelt kõnevalt kokka!

Järgmiste ampsudeni!