28.03.2013
Parem hilja kui mitte kunagi võiks olla selle postituse pealkirjaks. Niisama kiirelt kui on lumi sulanud õuest on ka kuidagi sulanud aeg päevast. Aga olgu asugem Puccini restorani juurde..
28.03, neljapäeval võtsime sihiks kasutada ära Puccini restorani voucherid. Googeldades leidsime selle restorani kodulehekülje kui ka Facebooki lehekülje.
Voucher, mis meile kingiti, oli väga huvitav. Voucheri hinnaks oli 0,96 senti, mis andis n.ö õiguse osta pitsa 1 euro eest, kui ostad sellest restoranist ka toidu kõrvale juua. Me mõtlesime, et see on mingi imelik skeem. Kui googeldama hakkasime, siis leidsimegi nende kodulehed, mis andis aluse mõistmaks, et tegu on väga peene kohaga. Leidsime ka kuskilt mingisuguse menüü jookide kohta, kus oli kirjas, et tee/vesi (2x) 7 eurot. Loomulikult ehmusime ära, sest et 7 eurot jookide peale + 3 eurot pitsade peale küll maksma ei hakka. Mõttekam on juba, siis kuhugi tavalisse pitsabaari minna. Kuid nälg näpistas ja toidunautlejate naispoolt huvitas üks romantiline õhtusöök peenemas kohas.
Seega toidunautlejad võtsid ette retke, väidetavalt peenesse, restorani. Isegi natuke sai ennast ilusamaks tehtud, kuid mitte väga palju .
Koha leidmine ei olnud probleemiks, pigem sinna jõudmine, sest nagu teada on seal kandis palju ühesuunalisi tänavaid ning vasakpöörded (isegi vahel parempöörded!!) on keelatud. Väikese tiiruga, kuid kohale me jõudsime. Maja oli ilus ning silt selle ees kirjaga "Puccini restoran" (silt oli ilus ning väljapeetud) andis aimu, et tegemist on tõesti mõne peenema kohaga. Olukorda tõestas asjaolu, et parklas seisid peamiselt ainult uhked ja kallid autod. (Märkused: autoga ei soovita väga kellelgi sinna minna, kui teil just väike auto pole. Parkla on väga väga väike ja kitsas!!) Ning liikumist oli seal päris palju, nt ülesehitud kripmsus ninadega naisi, kes olid vihased kui ei saanud (loe:saanud hakkama) parkimiskohta.
Astusime majja sisse ning trepist ülesse minnes pidigi ootama see restoran, mille kohta meil nii palju mõtteid ja arvamusi tekkinud oli. Restorani ees oli väga kaunis ooteruum(?) peened diivanid ja suured aknad, kuid vaatepilti rikkus ninna tugninud tugev lõhn.
See oli kõrbe lõhn, astudes ooteruumist paar sammu, jõudsimegi siis sellesse "peenesse" restorani, kus saali laes oli kerge suitsuvine ning lärmakad suud laudade ümber (peamiselt vene rahvusest). Suureks imestuseks oli väga palju inimesi. Tüdinenud pilgud ja tühjad joogiklaasid andsid ka aimdust, et söögiga läheb siin kaua..
Nagu arvata võite, siis kujutlem restoranist oli pea peale pööratud. Pigem oli tegu üsnagi ehtsa(?) Itaalia söögikohaga Tallinnas, mille kohta andis aimdust koka ning teenindajate vaheline sõimlemine(!) itaalia keeles. Jah, seda kõike oli kuulda, sest et söögitegemine toimus otseselt klientide silme all. See oli väga huvitav, arvestades et toidunautlejad ei olnud sellist vaatepilti enne Tallinnas näinud.
Sellisel söögikoha ülesehitusel olid nii omad plussid kui ka miinused - nimelt oli väga äge näha, kuidas kokk keerutas pitsapõhja ning temperamendiga viskas kompnente valmivale pitsale, samas ei olnud üldse meeldiv näha, kuidas kokk nende peale köhis ja tainast vahepeale sõi - seda loomulikult nii, et käsi vahepeal ta ei pesnud.
Toidunautlejate naispoolele tekitas see väga suurt tülgastust ning ta mõtles päris tõsiselt jätta selle asja sinnapaika, maksta raha ja jätta pitsa kokale taskurätiks..
Me saime valida nö klassikalisi pitsasid. Meespool valis pitsa nimega Prosciutto Crudo (tavahinnaga 7 eurot), hääldada me seda loomulikult õigesti ei osanud, aga sisaldas see pitsa siis endas: kastet, mozzarellat ja itaalia sinki. Naispool valis pitsa nimega Canadese (tavahinnaga 6,5 eurot), mis siis pidi endas sisaldama kastet, mozzarellat, itaalia sinki, viinereid ja seeni. Ning kuna meil oli kolm voucherit, siis kaasa tellisime veel pitsa nimega Würstel e patate, katteks siis kaste, mozzarella, viiner, sibul.
Tundus, et pitsa peale väga midagi ei pandagi..
Eelnevat sai mainitud ootavaid inimesi, siis me "sulandusime" nende sekka, kuid ei olnud nii lärmakad. Õnneks joogid ei maksnud nii palju, kui kartsime, samas ega seal midagi odavat ka ei olnud. 0,3 vesi ja 0,3 karastusjook, maksid kumbki 2 eurot, lisaks kolmanda pitsa pärast ostetud jook Cafe Latte 2,50. Jookide peale läks kokku 6,50!!
Suurest igavusest vahepeal sai tehtud pilt lauast! Oleks tahtnud tegelikult teha pilte rohkem sellest kohast, aga kuna inimesi oli nii palju, tundus imelik hakata seal järsku klõpsima. Pildike lauast:
.jpg)
Sellised siis nägidki välja restorani lauad, vakstutega kaetud, lisaks veel vakstud taldriku alla.
***Ootasime umbes 40-45 minutit****
.... ja lõpuks saime sellised pitsad:
.jpg)
.jpg)
Esimene, siis naispoole oma ning teine meespoole oma (kolmandast pitsast kahjuks unustasime pilti teha, aga uskuge ega seal midagi pildistada ei olnud ka).
Kui isegi pildilt vaadates võiks tunduda, et pitsadel isegi on päris hea hästi asju, siis ei - väga õhukseselt oli komponente. Lisaks ei saa mainimata jätta, et pitsa suurus on väga petlik, sest pitsapõhi, liialdamata, oli sama õhuke kui joonistuspaber!
Kui naispoolel veel midagigi oli pitsal, siis meespoolel oli ainult see vintske sink, mis ei tahtnud alluda hästi noale, noad olid väga nurid, ning hambadki said teha head tööd.
Eraldi pitsasid ei ole väga mõttekas kirjeldada, kokkuvõtvalt - pitsad olid kuivad, õhukesed, katteta ja ilma erilise maitseta. Pitsad, mis kindlasti ei vääri tavahinda!
Lõpuks võime öelda, et meil läks kokku kolme pitsa peale (+ sunniviisiliselt ostetud joogid) 9,50. Jah, tegelikult ju ei ole see väga palju, samas kui oleksime läinud näiteks Reinu või Pappa pitsasse, oleksime saanud umbes sama summaga hakkama ja kõhu kindlasti mitu korda rohkem täis.
Väike parkla+köhiv kokk+ kõrbe lõhn+ õiendamised koka ja teenindajate vahel+ lärmakas seltskond+ mitte midagi ütlev interjöör+pitsade ooteaeg+ teenindus (mis ei olnud just hea)+ PITSAD ISE = 1,5 punkti 5st!
Kas Toidunautlejad soovitavad kohta külastada? Kindlasti, saate elamuse, mida kindlasti igast toidukohast ei saa, lisaks kuulete ehk ka itaalia keelt kõnevalt kokka!
Järgmiste ampsudeni!
Parem hilja kui mitte kunagi võiks olla selle postituse pealkirjaks. Niisama kiirelt kui on lumi sulanud õuest on ka kuidagi sulanud aeg päevast. Aga olgu asugem Puccini restorani juurde..
28.03, neljapäeval võtsime sihiks kasutada ära Puccini restorani voucherid. Googeldades leidsime selle restorani kodulehekülje kui ka Facebooki lehekülje.
Voucher, mis meile kingiti, oli väga huvitav. Voucheri hinnaks oli 0,96 senti, mis andis n.ö õiguse osta pitsa 1 euro eest, kui ostad sellest restoranist ka toidu kõrvale juua. Me mõtlesime, et see on mingi imelik skeem. Kui googeldama hakkasime, siis leidsimegi nende kodulehed, mis andis aluse mõistmaks, et tegu on väga peene kohaga. Leidsime ka kuskilt mingisuguse menüü jookide kohta, kus oli kirjas, et tee/vesi (2x) 7 eurot. Loomulikult ehmusime ära, sest et 7 eurot jookide peale + 3 eurot pitsade peale küll maksma ei hakka. Mõttekam on juba, siis kuhugi tavalisse pitsabaari minna. Kuid nälg näpistas ja toidunautlejate naispoolt huvitas üks romantiline õhtusöök peenemas kohas.
Seega toidunautlejad võtsid ette retke, väidetavalt peenesse, restorani. Isegi natuke sai ennast ilusamaks tehtud, kuid mitte väga palju .
Koha leidmine ei olnud probleemiks, pigem sinna jõudmine, sest nagu teada on seal kandis palju ühesuunalisi tänavaid ning vasakpöörded (isegi vahel parempöörded!!) on keelatud. Väikese tiiruga, kuid kohale me jõudsime. Maja oli ilus ning silt selle ees kirjaga "Puccini restoran" (silt oli ilus ning väljapeetud) andis aimu, et tegemist on tõesti mõne peenema kohaga. Olukorda tõestas asjaolu, et parklas seisid peamiselt ainult uhked ja kallid autod. (Märkused: autoga ei soovita väga kellelgi sinna minna, kui teil just väike auto pole. Parkla on väga väga väike ja kitsas!!) Ning liikumist oli seal päris palju, nt ülesehitud kripmsus ninadega naisi, kes olid vihased kui ei saanud (loe:saanud hakkama) parkimiskohta.
Astusime majja sisse ning trepist ülesse minnes pidigi ootama see restoran, mille kohta meil nii palju mõtteid ja arvamusi tekkinud oli. Restorani ees oli väga kaunis ooteruum(?) peened diivanid ja suured aknad, kuid vaatepilti rikkus ninna tugninud tugev lõhn.
See oli kõrbe lõhn, astudes ooteruumist paar sammu, jõudsimegi siis sellesse "peenesse" restorani, kus saali laes oli kerge suitsuvine ning lärmakad suud laudade ümber (peamiselt vene rahvusest). Suureks imestuseks oli väga palju inimesi. Tüdinenud pilgud ja tühjad joogiklaasid andsid ka aimdust, et söögiga läheb siin kaua..
Nagu arvata võite, siis kujutlem restoranist oli pea peale pööratud. Pigem oli tegu üsnagi ehtsa(?) Itaalia söögikohaga Tallinnas, mille kohta andis aimdust koka ning teenindajate vaheline sõimlemine(!) itaalia keeles. Jah, seda kõike oli kuulda, sest et söögitegemine toimus otseselt klientide silme all. See oli väga huvitav, arvestades et toidunautlejad ei olnud sellist vaatepilti enne Tallinnas näinud.
Sellisel söögikoha ülesehitusel olid nii omad plussid kui ka miinused - nimelt oli väga äge näha, kuidas kokk keerutas pitsapõhja ning temperamendiga viskas kompnente valmivale pitsale, samas ei olnud üldse meeldiv näha, kuidas kokk nende peale köhis ja tainast vahepeale sõi - seda loomulikult nii, et käsi vahepeal ta ei pesnud.
Toidunautlejate naispoolele tekitas see väga suurt tülgastust ning ta mõtles päris tõsiselt jätta selle asja sinnapaika, maksta raha ja jätta pitsa kokale taskurätiks..
Me saime valida nö klassikalisi pitsasid. Meespool valis pitsa nimega Prosciutto Crudo (tavahinnaga 7 eurot), hääldada me seda loomulikult õigesti ei osanud, aga sisaldas see pitsa siis endas: kastet, mozzarellat ja itaalia sinki. Naispool valis pitsa nimega Canadese (tavahinnaga 6,5 eurot), mis siis pidi endas sisaldama kastet, mozzarellat, itaalia sinki, viinereid ja seeni. Ning kuna meil oli kolm voucherit, siis kaasa tellisime veel pitsa nimega Würstel e patate, katteks siis kaste, mozzarella, viiner, sibul.
Tundus, et pitsa peale väga midagi ei pandagi..
Eelnevat sai mainitud ootavaid inimesi, siis me "sulandusime" nende sekka, kuid ei olnud nii lärmakad. Õnneks joogid ei maksnud nii palju, kui kartsime, samas ega seal midagi odavat ka ei olnud. 0,3 vesi ja 0,3 karastusjook, maksid kumbki 2 eurot, lisaks kolmanda pitsa pärast ostetud jook Cafe Latte 2,50. Jookide peale läks kokku 6,50!!
Suurest igavusest vahepeal sai tehtud pilt lauast! Oleks tahtnud tegelikult teha pilte rohkem sellest kohast, aga kuna inimesi oli nii palju, tundus imelik hakata seal järsku klõpsima. Pildike lauast:
.jpg)
***Ootasime umbes 40-45 minutit****
.... ja lõpuks saime sellised pitsad:
.jpg)
.jpg)
Kui isegi pildilt vaadates võiks tunduda, et pitsadel isegi on päris hea hästi asju, siis ei - väga õhukseselt oli komponente. Lisaks ei saa mainimata jätta, et pitsa suurus on väga petlik, sest pitsapõhi, liialdamata, oli sama õhuke kui joonistuspaber!
Kui naispoolel veel midagigi oli pitsal, siis meespoolel oli ainult see vintske sink, mis ei tahtnud alluda hästi noale, noad olid väga nurid, ning hambadki said teha head tööd.
Eraldi pitsasid ei ole väga mõttekas kirjeldada, kokkuvõtvalt - pitsad olid kuivad, õhukesed, katteta ja ilma erilise maitseta. Pitsad, mis kindlasti ei vääri tavahinda!
Lõpuks võime öelda, et meil läks kokku kolme pitsa peale (+ sunniviisiliselt ostetud joogid) 9,50. Jah, tegelikult ju ei ole see väga palju, samas kui oleksime läinud näiteks Reinu või Pappa pitsasse, oleksime saanud umbes sama summaga hakkama ja kõhu kindlasti mitu korda rohkem täis.
Väike parkla+köhiv kokk+ kõrbe lõhn+ õiendamised koka ja teenindajate vahel+ lärmakas seltskond+ mitte midagi ütlev interjöör+pitsade ooteaeg+ teenindus (mis ei olnud just hea)+ PITSAD ISE = 1,5 punkti 5st!
Kas Toidunautlejad soovitavad kohta külastada? Kindlasti, saate elamuse, mida kindlasti igast toidukohast ei saa, lisaks kuulete ehk ka itaalia keelt kõnevalt kokka!
Järgmiste ampsudeni!
No comments:
Post a Comment