Pappa Pizza, Tallinn (Mustamäe)

Või oleks õigem öelda võileib Eesti moodi? Ükskõik, kuidas keegi seda nimetaks, nimetame meie seda ikkagi koha nime järgi - pitsakohaks.
Enne teisi muljetamisi, annaks pisikese arvustuse Pappa Pizza kohta.

Ühel näljasel õhtul, mil meil ajud söögikohtadest tühjaks pühitud ning maitsemeeled täpselt ei teadnud, mida mekutada; valisime kõige lihtsama ja enam-vähem keskmise hinnaklassiga paiga - Pappa Pizza.
Pappa Pizza puhul on meeldiv, et tudengid saavad -15% pitsadelt soodust( ISIC ja ITIC kaardi ettenäitamisel), seega enam-vähem keskmine hinnaklass muutus rahakoti jaoks märgatavalt soodsamaks :)

Pappa Pizza kodulehekülg
Pappa Pizza Facebookis

Sellistest pitsakohtadest oleme tavaliselt alati pitsa kaasa ostnud, sest ega eriti miljööväärtust just pole. Seekord võtsime samuti pitsa kaasa ja sellel ajal kui pitsat valmistati käisime kohe pitsakoha kõrval asuvas Selveris teisteks päevadeks söögivaru kogumas.

Naispool valis pitsaks suure Alla Pollo, maisi asendas marineeritu kurgiga.
Meespool valis pitsaks suure Kebabi pitsa, lisandiks ananass.

Pildid ei ole kõige kvaliteetsemad, sest nagu ikka teeme pilte telefoniga. Ei tea kuidas teiega on, aga meil hakkab küll juba sellest halva kvaliteediga pildist suu vett jooksma.
Arvustuseks võiks öelda, et tõepoolest pole tegemist teab mis super pitsaga. Aga selle raha eest saab kõhu ikka väga korralikult täis ja maitsemeeled täitsa enam-vähem rahuldatud.
Jah, maitseelamust kui sellist ei saa, aga vähemalt maitseb hästi :) Samuti seekord. Sellise pitsakohtade eelis on see, et kui sulle nende pitsa maitseb, siis see on alati kindla peale minek, kui ei tea, mida süüa aga kõht otseses mõttes nutab juba. Tead, mida väljaantud raha eest saad. Naispool oli rahul, et maisi asendas marineeritud kurgiga - andis pitsale veelgi rohkem mahlasust juurde, üldse fännab ta marineeritud kurgi ja ananassi kombinatsiooni (paljudele täiesti vastuhakkav), samas naispoolele ei meeldinud meespoole kebabi pitsal ananass - selle asemel oleks võinud olla küll aga hoopis marineeritud kurk. Meespool, oli aga oma valikuga samuti väga rahul.
Kokkuvõtteks - mõlemad olime väga rahul - kõhud täis. Ja mida veel tahta ühe argipäeva õhtust? :)

Nagu meile tavaks saanud, siis kaasa ostetud toidule me punkte ei jagaks. Seekord siis Pappa Pizza punkte ei saa.





Millised on teie kogemused Pappa Pizza või sarnaste pitsakohtadega?



Järgmiste ampsudeni,

toidunautlejad :)

Kohe... varsti.. millalgi... tulevikus...

Me just ei ole kõige usinamad postituste kirjutajad, aga tudengite ja tööinimestena on üsna kiire- kiire. Seega taas peame ütlema, et varsti on oodata uusi postitusi. Vahepeal oleme väisanud kahte kohta Siili pubi ja Black Mounti :). Seniks kuni enda postitused üles saame võite enda kogemusi jagada ;)


Järgmiste ampsudeni!

Volbriöö ehk nõiad on väljas?!?!

Täna on siis volbriöö, linn peaks olema tulvil nõidadest ning mustast lõkke tossust. Tundub aga, et tegelikult on linn rahulik ja kasutab volbriõhtut niisamuti nagu iga teist teisipäeva, boonuseks lihtsalt vaba kolmapäev.
Toidunautlejate naispool valmistas õhtusöögi ise, aga proovib meespoole viia välja smuutisid nautima. Nimelt kingiti meile taas vouchereid. Selleks puhuks siis hoopis aga smuutide vouchereid. Kui mekutama läheme, siis kindlasti proovime ka väikese arvutuste siia kriblada.

Märkuseks, et toidunautlejate naispool on olnud haige ning tervenemismärke väga ei tundu olevat, seega toidukohtade arvustused võivad nüüd mingiks ajaks jääda taas soiku...

Seniks aga - HEAD LUUALENDU!

Subway, Tallinn (kesklinn)

10.04.2013

Meie oleme olnud ühed neist, kes veidikene on oodanud Subway kolimist Eestisse. Aastakene ootamist ja lõpuks on kohake valmis! Kuigi arvustusi netist leiab omajagu, jagaksime killuke ka enda kogemusest.

Kuna Subway ametlik/pealehekülg on ingliskeelne (ja Eesti Subwayga pistmist vähe) ning Eesti enda Subway Facebooki lehekülg täiesti mõttetu, siis ei näe põhjust seda siin jagada (kes soovib, leiab siis ise) Hetkel tundub, et antud Facebooki leht ei toimi ka.

Sammud Subway poole seatud, polnud ootused väga kõrged. Sisseastudes tabas meid pisike järjekord ning pea kõik lauad olid hõivatud, kuigi ega neid palju ei olnudki. Vabad lauad olid üsnagi ära lagastatud ja ega hõivatud laudades olukord just parem ei olnud (tundub, et kliendid ei oska lihtsalt korralikult süüa - jäi esmapilgul mulje). 

Vaatasime hinnakirja/menüüd ning kratsisime pead, millise saia vahel valida. Mina soovisin meekoorikuga saia ja meespool oleks soovinud seesamiseemnetega saia......aga seda kõike oleks, sest saadaval oli siis ainult ühte sorti saia - seda kõige tavalisemat. Kuna olime retke spetsiaalselt ettevõtnud, siis mõtlesime, et ahh, ei ole hullu ja võtsimegi siis täitsa tavalise saia.
Naispool soovis Italian B.M.T - lihavalik üsnagi rikkalik vahel ning lisaks võttis ta saia pikkusega 30 cm ehk 2 eurot tuli juurde maksta. Tava Italian B.M.T hind oli aga 3.50. See tähendab, et saiakese koguhinnaks tuli 5,50. Meespool valis Italian Spicy (midagi sellist) ning erinevalt naispoolest (tal oli ka kõht oluliselt rohkem täidetud) jättis ta saiakese suuruseks 15 cm, hinnaks samuti 3,50. Enne ahju küpsema panemist lasi naispool ka enda saia vahele veidi juustu lisada.
Märgiks siinkohal, et see 15cm pikkune sai on ikka marupisike küll.

Teenindus käis kiirelt, üks sai läks nagu konveieril edasi teisele teenindajale. Mis küll kiiruse mõttes on hea, samas peab teatud teksti hakkama jälle uuesti rääkima (milline sai, kelle oma on jne), samas ei ole see väga suureks probleemiks. Naispool valis enda saia vahele  jalopenosid, marineeritud kurki, tavalist kurki, jääsalatit ning mingisugust meekastet. Meespool valis ka jalopenod, jääsalat, marineeritud kurki ning kastet, meespool ei mäleta, aga vist oli midagi magusa-tšilliga.  Lisaks siis veel masinast kahepeale jook ilma taastäitmisega (refillita).

Lõpuks üks lauake leitud, käega pudist puhtaks pühitud ning saigi hakata nautima enda kaua oodatud metroosaia.
Väga meeldiv oli asjaolu, et saia oli väga mugav süüa, mida näiteks ei saaks öelda XPRS Deli võikude kohta (Eesti enda võikude kohvik, põhimõttelt sarnane Subwayle). Samas ei ole me väga ammu XPRS Delis käinud, kuuldavasti on seal uued saiad, mida parem on süüa, aga omame siis võrdlusmomenti sellega, mida oleme kogenud. Subway saiad olid väga hästi pakitud ning kui ennast mäkerdada tahta, siis peab ikka ise selle nimel vaeva nägema. Loomulikult aga saiad pudisevad ja pärast laud ikka kenasti saiapudi täis...

 Facebookis ringles mingi aeg pilt Subway saiast, kus ei olnud pea üldse midagi vahel ja nägi täielik käkerdis välja - ütleme nii, et sisu üle me küll nuriseda ei saanud. Kõike sai ise reguleerida "palun natuke vähem" "palun natuke rohkem" näol. Seega on mõistetamatu kleindi virin.

Loomulikult oli arusaadav, et Subway on alles avatud - teenindajad veidike kogenematud ja ei oska veel niivõrd aidata ja soovitada, aga see on ju täiesti loomulik.
Mingi aeg peaks taas XPRS Delis käima ja proovima sealseid võikusid, siis saaks panna päris võrdluse kokku.

Kokkuvõtteks - täitsa okei koht, mis vajab veel aega arenemiseks. Kuna tegemist sellise kiirtoidukohaga, siis punkte jagama ei hakkaks.
Kellel väga rahast kahju ei ole, soovitame minna. Meil läks kokku umbes 10,50, seda siis ühe tavalise ja ühe suure saia ning joogi eest. Pole odav koht seega tihedat külastust toidunautlejate puhul kindlasti olema ei saa :).

PS! Fototõend aka fotosüüdistus on puudu, tihti omab söögiisu suuremat jõudu, kui mäletamine, et pilti võiks ka teha.

Millised on Teie muljed Subwayga seoses ja milline on teie lemmik metroovõileib?

Puccini Restoran, Tallinn (Kadriorg)

28.03.2013

Parem hilja kui mitte kunagi võiks olla selle postituse pealkirjaks. Niisama kiirelt kui on lumi sulanud õuest on ka kuidagi sulanud aeg päevast. Aga olgu asugem Puccini restorani juurde..

28.03,  neljapäeval võtsime sihiks kasutada ära Puccini restorani voucherid. Googeldades leidsime selle restorani kodulehekülje kui ka Facebooki lehekülje.
Voucher, mis meile kingiti, oli väga huvitav. Voucheri hinnaks oli 0,96 senti, mis andis n.ö õiguse osta pitsa 1 euro eest, kui ostad sellest restoranist ka toidu kõrvale juua. Me mõtlesime, et see on mingi imelik skeem. Kui googeldama hakkasime, siis leidsimegi nende kodulehed, mis andis aluse mõistmaks, et tegu on väga peene kohaga. Leidsime ka kuskilt mingisuguse menüü jookide kohta, kus oli kirjas, et tee/vesi (2x) 7 eurot. Loomulikult ehmusime ära, sest et 7 eurot jookide peale + 3 eurot pitsade peale küll maksma ei hakka. Mõttekam on juba, siis kuhugi tavalisse pitsabaari minna. Kuid nälg näpistas ja toidunautlejate naispoolt huvitas üks romantiline õhtusöök peenemas kohas.

Seega toidunautlejad võtsid ette retke, väidetavalt peenesse, restorani. Isegi natuke sai ennast ilusamaks tehtud, kuid mitte väga palju .
Koha leidmine ei olnud probleemiks, pigem sinna jõudmine, sest nagu teada on seal kandis palju ühesuunalisi tänavaid ning vasakpöörded (isegi vahel parempöörded!!) on keelatud. Väikese tiiruga, kuid kohale me jõudsime. Maja oli ilus ning silt selle ees kirjaga "Puccini restoran" (silt oli ilus ning väljapeetud) andis aimu, et tegemist on tõesti mõne peenema kohaga. Olukorda tõestas asjaolu, et parklas seisid peamiselt ainult uhked ja kallid autod. (Märkused: autoga ei soovita väga kellelgi sinna minna, kui teil just väike auto pole. Parkla on väga väga väike ja kitsas!!) Ning liikumist oli seal päris palju, nt ülesehitud kripmsus ninadega naisi, kes olid vihased kui ei saanud (loe:saanud hakkama) parkimiskohta.

Astusime majja sisse ning trepist ülesse minnes pidigi ootama see restoran, mille kohta meil nii palju mõtteid ja arvamusi tekkinud oli. Restorani ees oli väga kaunis ooteruum(?) peened diivanid ja suured aknad, kuid vaatepilti rikkus ninna tugninud tugev lõhn.
See oli kõrbe lõhn, astudes ooteruumist paar sammu, jõudsimegi siis sellesse "peenesse" restorani, kus saali laes oli kerge suitsuvine ning lärmakad suud laudade ümber (peamiselt vene rahvusest). Suureks imestuseks oli väga palju inimesi. Tüdinenud pilgud ja tühjad joogiklaasid andsid ka aimdust, et söögiga läheb siin kaua..

Nagu arvata võite, siis kujutlem restoranist oli pea peale pööratud. Pigem oli tegu üsnagi ehtsa(?) Itaalia söögikohaga Tallinnas, mille kohta andis aimdust koka ning teenindajate vaheline sõimlemine(!) itaalia keeles. Jah, seda kõike oli kuulda, sest et söögitegemine toimus otseselt klientide silme all. See oli väga huvitav, arvestades et toidunautlejad ei olnud sellist vaatepilti enne Tallinnas näinud.
Sellisel söögikoha ülesehitusel olid nii omad plussid kui ka miinused - nimelt oli väga äge näha, kuidas kokk keerutas pitsapõhja ning temperamendiga viskas kompnente valmivale pitsale, samas ei olnud üldse meeldiv näha, kuidas kokk nende peale köhis ja tainast vahepeale sõi - seda loomulikult nii, et käsi vahepeal ta ei pesnud.
Toidunautlejate naispoolele tekitas see väga suurt tülgastust ning ta mõtles päris tõsiselt jätta selle asja sinnapaika, maksta raha ja jätta pitsa kokale taskurätiks..

Me saime valida nö klassikalisi pitsasid. Meespool valis pitsa nimega Prosciutto Crudo (tavahinnaga 7 eurot), hääldada me seda loomulikult õigesti ei osanud, aga sisaldas see pitsa siis endas: kastet, mozzarellat ja itaalia sinki. Naispool valis pitsa nimega Canadese (tavahinnaga 6,5 eurot), mis siis pidi endas sisaldama kastet, mozzarellat, itaalia sinki, viinereid ja seeni. Ning kuna meil oli kolm voucherit, siis kaasa tellisime veel pitsa nimega Würstel e patate, katteks siis kaste, mozzarella, viiner, sibul.
Tundus, et pitsa peale väga midagi ei pandagi..

Eelnevat sai mainitud ootavaid inimesi, siis me "sulandusime" nende sekka, kuid ei olnud nii lärmakad. Õnneks joogid ei maksnud nii palju, kui kartsime, samas ega seal midagi odavat ka ei olnud. 0,3 vesi ja 0,3 karastusjook, maksid kumbki 2 eurot, lisaks kolmanda pitsa pärast ostetud jook Cafe Latte 2,50. Jookide peale läks kokku 6,50!!

Suurest igavusest vahepeal sai tehtud pilt lauast! Oleks tahtnud tegelikult teha pilte rohkem sellest kohast, aga kuna inimesi oli nii palju, tundus imelik hakata seal järsku klõpsima. Pildike lauast:

Sellised siis nägidki välja restorani lauad, vakstutega kaetud, lisaks veel vakstud taldriku alla.

***Ootasime umbes 40-45 minutit****

.... ja lõpuks saime sellised pitsad:

Esimene, siis naispoole oma ning teine meespoole oma (kolmandast pitsast kahjuks unustasime pilti teha, aga uskuge ega seal midagi pildistada ei olnud ka).

Kui isegi pildilt vaadates võiks tunduda, et pitsadel isegi on päris hea hästi asju, siis ei - väga õhukseselt oli komponente. Lisaks ei saa mainimata jätta, et pitsa suurus on väga petlik, sest  pitsapõhi, liialdamata, oli sama õhuke kui joonistuspaber!
Kui naispoolel veel midagigi oli pitsal, siis meespoolel oli ainult see vintske sink, mis ei tahtnud alluda hästi noale, noad olid väga nurid, ning hambadki said teha head tööd.
Eraldi pitsasid ei ole väga mõttekas kirjeldada, kokkuvõtvalt - pitsad olid kuivad, õhukesed, katteta ja ilma erilise maitseta. Pitsad, mis kindlasti ei vääri tavahinda!

Lõpuks võime öelda, et meil läks kokku kolme pitsa peale (+ sunniviisiliselt ostetud joogid) 9,50. Jah, tegelikult ju ei ole see väga palju, samas kui oleksime läinud näiteks Reinu või Pappa pitsasse, oleksime saanud umbes sama summaga hakkama ja kõhu kindlasti mitu korda rohkem täis.

Väike parkla+köhiv kokk+ kõrbe lõhn+ õiendamised koka ja teenindajate vahel+ lärmakas seltskond+ mitte midagi ütlev interjöör+pitsade ooteaeg+ teenindus (mis ei olnud just hea)+ PITSAD ISE = 1,5 punkti 5st!

Kas Toidunautlejad soovitavad kohta külastada? Kindlasti, saate elamuse, mida kindlasti igast toidukohast ei saa, lisaks kuulete ehk ka itaalia keelt kõnevalt kokka!

Järgmiste ampsudeni!

Cafe Primo, Tallinn (kesklinn)

25.03.2013

Toidunautlejatele kingiti sõbrakuu puhul voucher, kolmekäiguline õhtusöök. Aga nagu ikka, suutsime antud voucheri kasutamist edasi ja edasi lükata, seega läksime viimasel võimalikul päeval voucherit lunastama.
Cafe Primo asub Raua tänaval, aadressi numbriks1. Täpselt Gonsiori tänava tuletõrje maja taga. Kahjuks ei ole antud söögikohal ei kodulehte ega ka Facebooki lehte, seega üldisest menüüst ei tea midagi

Kohake iseenesest oli pisike ning vaikne, kogu selle umbes tunni aja jooksul, mis me seal veetsime, olime ainukesed kliendid. Eeldasime küll, et kuna voucheri kasutamiseks viimane päev, siis kindlasti tung on suur, aga ei. Igatahes väga tagasihoidlik. Istusime näiliselt väga mugavatele nahkdiivanitele, et jälgida ka vaadet aknast välja. Need nahkdiivanid olid aga väga.... pehmed või meie hoopis rasked(?), aga vahepeal nendel püsimine oli raskendatud - hakkasime laua alla vajuma :D. Aga ei midagi hullu, saime hakkama!
Mõned klõpsud ka kovikust:

Meie vaade, siis aknast välja. Kaunis nelgike pokaalis :)...

Väga huvitav lagi oli kohvikus. Interjöör oligi väga huvitav, vahepeal oli väga kihvte lahendusi samas aga mõned elemendid ei läinud kohe üldse selle kohviku interjööriga kokku...

Igatahes meie voucher hõlmas kolmekäigulist õhtusööki: supp, praad ja magustoit. Prae sai ise valida, valikus oli kala, kana ja liha. Naispool valis kala riisiga ja meespool   (naispoolele üllatuseks!) kana kartuliga.
Eelroaks oli püreesupp, kuna voucherid võeti meilt ära, siis kahjuks jään vastuse võlgu, millest täpselt püreesupp koosnes, kuid üheks komponendiks oli brokkoli.

Ootasime oma eelrooga 15-20 minutit.
Püreesupp, siis nägi välja selline:

Serveering oli huvitav, mis puudutab salvrätti kausi all. Sünnipäeva temaatiline, õhupallidega kirjaga "Party". See kohe kindlasti ei sobinud sellise õhtusöögiga kokku, salvrätt oleks võinud olemata olla või oleks võinud olla lihtsalt ühevärviline. Võimalik, et see on mõttetu kriitika, aga omamoodi naljakas tundus. Püreesupile oli lisatud praetuid kõrvitaseemneid. Naispoolele need väga ei meeldinud, lihtsalt saiakuubikud (mis olid väga maitsvad! Maitsestatud küüslauguga) oleksid väga hästi sobinud. Meespool ainult sonkis seda suppi, sest tema püreesuppe ei söö. Seega naispool sai eelroa asemel põhimõtteliselt juba pearoa koguse sööki ära süüa. 

Kohe pärast püreesuppe toodi meile ka praed: 

Meespoole Itaaliapärane magus-hapu kanafilee kartuliga.

Naispoole lõhefilee riisiga. 

Magus-hapu kanafilee oli täitsa tavaline kanafilee magus-hapu kastmega. Ei saanudki päris täpselt aru, kas tegemist oli ise tehtud kastmega või valmis kastmega nagu näiteks Uncle Ben's või millegi selle sarnane. Igatahes, ei midagi erilist selle prae osas, ei midagi halba, ei midagi ka erilist. Maitseelamust just ei saanud.

Lõhefilee - kala oli liiga ülemaitsestatud. Õigemini kalale oli väga suur kihti pandud peale igasugu maitseid, siis pealmine kiht oli väga-väga üle maitsestatud ning kala ise oli jälle mage. Naispool ise aga laseb kalal veidi maitsestuda ning on maitsestamisega ettevaatlik, sest kala ei tohi üle maitsestada - kalal peab jääma enda hea maitse ning maitseained on ainult täiustamiseks, mitte kala maitse peitmiseks. Meeldiv oli, et riisile oli lisatud natuke maitseaineid. Kaste, mis esialgu kala uputas, oli veidike rasvane, samas üsnagi maitsev.

Kokkuvõtvalt, ei midagi erilist, samas ei midagi halba - täiesti keskpärane.

Magustoiduks toodi meile, siis selline koogike:

Kuna naispoolel oli kõht juba kahest supist ja praest kõht väga täis, siis see kook väga enam kõhtu mahtuda ei tahtnud. Samuti naispoolele see kook väga ei maitsenud. Ei saanudki päris täpselt aru, mis koogiga tegemist oli. Kuna meespoolel ühe supi jagu ruumi kõhus jätkus - leidis naispoole kook koha meespoole kõhus. :)

Kokkuvõtteks: Voucheril olev informatsioon oli paljulubavam, samas toitude serveering ja toidud ise olid.. täitsa tavalised. Kuna mingit elamust just ei saanud, saime kõhu täis, mis oli ka eesmärgiks, võiksime anda punktide kogusummaks: 2,5.

Kas läheksime uuesti? Ilma voucherita arvatavasti mitte.

Varsti-varsti!

Kuna me ei käi iga päev väljas, siis vahepeal võivadki tekkida blogis päris suured pausid. Seega see ei ole päris hea bogi igapäevaselt jälgimiseks.
Kindlalt võime öelda, et homme läheme välja einestama - seda siis taas kingitud voucheri eest.

Seega LÄHIpäevil kirjutame uutest muljetest :)


Järgmiste maitseelamusteni! ;)